Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1968.12.18 Hiiumaa raj. RSN TK otsus nr.120 Looduse kaitsest Hiiumaa rajoonisVäljad: peida ,kuva
Vastu võetud18.12.1968
RekvisiitHiiumaa rajooni TSN Täitevkomitee 18.12.1968. a otsus nr 120
PealkiriHiiumaa raj. RSN TK otsus nr.120
Looduse kaitsest Hiiumaa rajoonis
Sisu

HIIUMAA RAJOONI TÖÖRAHVA SAADIKUTE

N UKOGU TÄITEVKOMITEE

OTSUS Nr. 120

Kärdlas 18. detsembril 1968

LOODUE KAITSEST HlIUMAA RAJOONIS

Kultuurilisel ja esteetilisel eesmärgil rajooni looduse ilu ja

omapära säilitamiseks, tähelepanuväärsete maa-alade ja mais-

maa ning veeloomastiku kaitse ja loodusvarade ratsionaalse

ning heaperemeheliku kasutamise kindlustamisel on oIuline

koht looduskaitisel. Arvesse v ttes rea looduslikult kaunite

kohtad, parkid, p liste puude, rändrahnude ja teiste kaitset

väärivate looduslike objektide säilitamist koosk las Eesti NSV

ulemn ukogu Presiidiumi seadusega 7. juunist 1957. a. "Eesti

NSV looduse kaitsest", Eesti NSV Ministrite N ukogu määru-

sega nr. 242, 11. juulist 1957. a. "Abin udest looduskaitse orga-

niseerimiseks Eesti NSV-s" ning Eesti NSV ulemn ukogu

Presiidiumi otsusega 28. juulist 1962. a. Hiiumaa Rajooni TSN

Täitevkomitee

otsustab:

1. V tta riikliku looduskaitse alla kohalikku tähtsust oma-

vad objektid vastavalt lisale nr. 1.

2. Avaldada otsuse lisana nr. 2 riikliku looduskaitse alla

v etud vabariikliku tähtsusega nimekiri.

3. Avaldada otsuse lisas nr. 3 kohaliku tähtsusega looduskaitsealade

"Käina laht", "Kassari" ja "Väinamere laiud" kaitse korraldamise

eeskirjad.

4. Avaldada otsuse lisas nr. 4 riikliku looduskaitse alIa v e-

tud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega looduse üksikobjektide

kaitse korraldamise eeskirjad, mis on kinnitatud Eesti NSV

Ministrite N ukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalit-

suse juhataja käskkirjaga nr. 80, 29. aprllist 1963. a.

5. Avaldada otsuse lisas nr. 5 väljav te "Puude ja

p saste raiumise juhisest".

6. Kohustada kolhooside, sovhooside, asutuste ja ettev tete

juhtkondi, kelle maavalduste piires asuvad riikliku kaitse alla

v etud objektid:

a) määrama igale objektile selle kaitse ja hooldamise eest

vastutav töötaja;

b) puistud, pargid, puiesteed ja maastikulised objektid hoid-

ma korras ja puhastama kuivanud puudest, okstest ja

prahist igal kevadel hiljemalt 15. maiks, parkides ja puis-

tutes läbi viima niitmise 20. juuniks.

7. Massürituste läbiviimine riikliku kaitse alla v etud maas-

tiku üksikelementide ja parkide piires tuleb koosk lastada ra-

jooni täitevkomitee looduskaitsekomisjoniga. urituste korral-

dajatel tuleb ürituste läbiviimise käigus rikutud ja prahista-

tud kohad korrastada kolme päeva jooksul pärast ürituste

toimumist.

8. Keelata uute karjääride avamine ilma mäeeraldiseta. Mäe-

eraldus tuleb koosk lastada rajooni looduskaitsekomisjoniga.

Keelatud on liiva ja kruusa kaevandamine magistraalteede

ääres kuni 200m kauguselt.

9. K ikide tööde teostamine, mis on vastuolus käesoleva ot-

susega ja on seotud kaitse all olevate alade v i üksikobjektide

möödapääsematu rikkumisega, tuleb eelnevalt koosk lastada

Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomiteega ja looduskaitsekomis-

joniga.

10. Looduskaitse objektide ning looduskaitsealaste eeskirjade

rikkumise juhtudest teatada viivitamatult rajooni täitevkomi-

tee looduskaitsekomisjonile v i metsamajandile.

11. V tta teadmiseks, et ametiisikuid ja kodanikke, kes on

süüdi looduskaitse eeskirjade rikkumises kaitse all olevate

looduslike objektide rikkumises v i hävitamises, karistakse

administratiivkorras rahatrahviga järgmises ulatuses: ameti-

isikuid kuni 50 rublaga, kodanikke kuni 10 rublaga (Alus:

Eesti NSV Ministrite N ukogu määrus nr. 9, 12. jaanuarist

1963. a. punkt nr. 8).

12. Kontroll käesoleva otsuse täitmise üle panna Hiiumaa

Täitevkomitee esimehe asetäitjale, looduskaitse-

komisjonile, linna ja külade töörahva saadikute n ukogude

täitevkomiteedele, Hiiumaa Tööstuslikule Metsamajandile ja

jahindusklubile.

13. V tta teadmiseks, et riikliku looduskaitse alla kuuluvad

järgmised taime ja loomaliigid: rand-ogaputk, rand-orashein

rand-seahernes, luuderohi, mets unapuu, pisilina, jugapuu,

näsiniin, väike vesiroos, valge vesiroos jt., merikotkas, sookurg,

p der, metskits, siil, nahkhiirlased, vaskuss, kägu, piirpääsuke,

hallhani, ristpart, hahk, rähnilised, enamus värvulisi jt.

14. V tta teadmiseks, et riikliku looduskaitse alla kuuluvad

k ik merikotka pesapuud ning nende ümbruses 200 m raadiu-

ses on keelatud raied (väljaarvatud sanitaarraied).

(E. Männing)

Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee

esimehe asetäitja

(R. Mäe)

Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee

sekretär

L i s a nr. 3

Hiiumaa Rajooni TSN TK

otsusele nr. 120

18. detsember 1968. a.

Ornitoloogiline kaitseala "Käina laht" kaitse

korraldamise eeskirjad

1. Ornitoloogiline kaitseala "Käina laht" asub Käina küla-

n ukogu piires ja v tab enda alla Käina lahe ning osa Kassari

ja "S pruse" kolhoosi ning Putkaste sovhoosi territooriumist.

Kaitseala pindala on 1100 ha.

2. Kaitseala loode- ja p hjapiir kulgeb mööda maanteed

Orjaku teeristist läbi Käina asula ja Putkaste sovhoosi kesku-

se Vaemla teeristini. ldapiir kulgeb paralleelselt Vaemla-Kas-

sari teega ulatudes 200 m ida poole (Öunaku lahe poole).

L una- ja edelapiir kulgeb mööda Kassari saart 200 m kaugu-

sel lahe veepiirist alates Laistma sillast Orjaku m isani. Lää-

nepiir ulatub Orjaku m isast Reigi saare l unatipuni, sealt

mööda Reigi saare läänerannikut Puulaiuni. Puulaiust Orjaku

teeristini on piiriks maantee.

3. Kaitseala eesmärgiks on kindlustada püsivalt soodsad ela-

mis- ja pesitsemistingimused eelk ige siin esinevatele harul-

dastele linnuliikidele nagu kühmnokkluik ja naaskelnokk kui

ka teistele vee- ja rannalindudele (hallhani, mitmed pütiliigid,

naerukajakad, pardid, vardid jt.) ning pakkuda puhkamis-

v imalusi rändel hulgaliselt peatuvatele laululuikedele, hane-

dele, partidele jt.

4. Kaitsealal on keelatud jahipidamine kogu aasta vältel (väl-

ja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud

korras vastavalt jahipidamise eeskirjadele koosk lastatult

metsamajandiga). Keelatud on lindude segamine nende asu-

kohtades, linnumunade kogumine, vete reostamine, veepinna

alandamine ja muul viisil ala looduslike tingimuste muutmine.

15. aprllist kuni 1. augustini on keelatud kalapüük ja paatide

kasutamine Käina lahel, välja arvatud teaduslikuks otstarbeks

looduskaitsekomisjoni loal. Keelatud on inimeste viibimine ja

loomade karjatamine Käina lahel ja selle laidudel. Vareslaiul

on lubatud karjatada ainult lambaid alates 15. juunist. Keelu-

alale kuivama asetatud mördade pärad peavad olema avatud.

5. Suuremate rahvakogunemiste korraldamine kaitsealal tu-

leb eelnevalt koosk lastada rajooni looduskaitsekomisjoniga.

6. Loodusliku heina niitmine kaitseala rannikul on lubatud

alates 15. juulist. Muus osas jääb kaitsealal paiknevate p llu-

majanduslike k lvikute kasutamise reziim endiseks.

Maastikulise kaitseala "Kassari" kaitse

korraldamise eeskirjad.

1. Maastikuline kaitseala "Kassari" asub Käina külan u-

kogus Kassari kolhoosi territooriumil. Keeluala pindala on

ca 20 km2.

2. Kaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kaunist ja

maastiku1iselt huvitavat ala omapäraste randvallide, loopealse-

te ja puisniitudega. uhtlasi on kaitseala tähtis turismipiirkond

ja elanike puhkerajoon Hiiumaal.

3. Kaitsealal on keelatud liiva ja kruusa v tmine, uute teede

rajamine, metsa jageraie, kasvavate puude rikkumine, igasu-

gune prahistamine v i muul viisil ala loodusliku ilme kahjus-

tamine.

4. Rahvakogunemistega seotud ürituste läbiviimiseks on lu-

batud kasutada ainult Sääre mäe n lva piirkonda. Ainult sel-

lek piirkonnas on lubatud turistide laagrite püstitamine.L k-

keks tohib kasutada ainult kuivanud materjali.

5. Uute ehituste püstitamine v ib toimuda rajooni TSN Täi-

tevkomitee loal ja koosk lastatult looduskaitsekomisjoniga.

6. P llumajanduslike k lvikute kasutamine kaitseala piires

jääb endiseks.

Kohaliku botaanilis-zooloogilise looduskaitseala "Väina-

mere laiud" kaitse korraldamise eeskirjad.

1. Botaanilis-zooloogiline looduskaitseala "Väinamere laiud"

asub Käina ja Pühalepa külan ukogu piirkonnas.

2. Kaitseala koosseisu kuuluvad järgmised meresaared: Eeri-

ku-kivilaid, Langekari, Hanikatsi laid, Vareslaid, K rglaid,

Saarnaki laid ja Soonlepa lahes Salin mme neeme ja Saarnaki

laiu vahelised saarekesed ning Kuivarahu

3. Looduskaitseala ülesandeks on säilitada Eesti NSV-le oma-

päraseid väikesi meresaari, haruldasi taimeliike ja taimekoos-

lusi, linnustiku ja maastikulisi komplekse.

4. Looduskaitsealal on keelatud hoonete ja igasuguste puude

ehituste püstitamine, puude ja p saste raiumine ja vigastami-

ne (välja arvatud sanitaarraie metsas ja puisniitudel metsa-

majandi loal) kaevetööd ning saarte maastikuilme muutmine

igasugusel muul viisil.

5. Kaitstaval alal on keelatud karjatamine kuni 15. juunini.

Karjatamise lubatava algusaja täpsustab igal aastal Hiiumaa

Tööstuslik Metsamajand. K rglaiul on karjatamine keelatud

aastaringselt.

6. Kaitsealustel laidudel on keelatud kevadine jahipidamine.

Röövloomade (rebane) ja röövlindude (hallvares) hävitamine

on lubatud aastaringselt koosk lastatult metsamajandiga.

7. Heina niitmine kaitsealal v ib toimuda alates 1. juulist

metsamajandiga koosk lastatud kohtades.

8. Kaitse alla v etud laidudel on keelatud paatide randumi-

ne ning sportlik kalapüük laiule lähemal kui 200 m ja inimeste

viibimine saarel 15. aprillist kuni 15. juuni. Hilisem viibimi-

ne saarel on lubatud metsamajandi kirjalikul loal.

9. Botaanilise materjali kollekteerimine Hanikatsi laiul on

lubatud metsamajandi loal.

10. Kontrolli teostamine käesolevate eeskirjade täitmise üle

panna Hiiumaa Tööstuslikule Metsamajandile, rajooni loodus-

kaitsekomisjonile ja looduskaitseinspektoritele.

(R. Mäe)

Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee

sekretär

L i s a nr. 4

Hiiumaa rajooni TSN Täitevkomitee

otsusele nr. 120, 18. delsembrist 1968. a.

Riikliku looduskaitse alla v etud vabariikliku ja kohaliku

tähtsusega parkide kaitse korraldamise eeskiri.

1. Parklde riikliku kaitse ülesandeks on parandada elanik-

konna elutingimusi, luua v imalusi kultuurseks puhkuseks

ning parginduse laialdaseks teaduslikuks uurimistööks. Seega

tuleb parke kaitsta sanitaar-hügieenilistel ja teaduslikel ees-

märkidel.

2. Keelata riikliku kaitse alla v etud parkides igasugune

puude ja p saste vigastamine ning raiumine (välja arvatud

sanitaarraied koosk lastatult metsamajandiga, ning raied, mis

on seotud parkide kujunduse muutmisega koosk las käesoleva

eeskirja punktiga nr. 4), karjatamine, igasugust kaeviste kae-

vamine, masinate ja seadmete parkimine, kütte lide hoidmine,

masinatega s itmine väljaspool selleks ettenähtud teid, igasu-

gune prahistamine ja muud parki ning selle üldilmet kahju-

tavad tegurid.

3. Parkidesse uute ehituste püstitamine, olemasolevate kapi-

taalsete varemete l hkumine ning läbi parkide elektriliini ja

teetrasside rajamine tuleb koosk lastada Metsamajanduse ja

Looduskaitse Ministeeriumiga.

4. Lubada riikliku kaitse alla v etud parkide kujunduse

muutmist ainult projekteerimisorganisatsiooni v i vastava eri-

ala spetsialisti poolt koostatud ning Metsamajanduse ja Loo-

duskaitse Ministeeriumi kinnitatud projekti v i skeemi (koos

tööde loeteluga) järgi.

5. Maavaldajad on kohustatud oma maava1duse piires olevaid

parke kaitsma ning hooldama ja korrastama vastavalt Metsa-

majanduse ja Loodkaitse Ministeeriumi poolt antud juhen-

dile.

II. Riikliku looduskaitse alla v etud vabariikliku

ja kohaliku tähtsusega geoloogiliste ja maastikuliste

üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri

1. Geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide (üksikele-

mentide) riikliku kaitse eesmärgiks on säiliada meie harulda-

semaid ja teaduslikult huvitavaid rändrahne ja kivikülve, alus-

p hja paljandeid, jugasid, meteoriidikraatreid, koopaid, karsti

alasid, maapinnavorme, veekogusid ning looduslikult kauneid

puhkekohti.

2. Riikliku kaitse alla v etud geoloogiliste ja maastikuliste

üksikobjektide säilitamise eesmärgil on keelatud:

a) rändrahnude ja kivikülvide kahjustamine ja loodusliku il-

me ning asukoha muutmine, samuti nende lähema ümb-

ruse risustamine;

b) alusp hja paljanditest, jugade astangutest, meteoriidi-

kraatritest ning koobastest pae (lubjakivi, dolomiidi)

murdmine v i liiva kaevamine (kui see pole seotud objekti

hooldamisega), paljandite ja koobaste rikkumine nime-

de jm. sissekraapimise teel, jugade veej u kasutamise eda-

sine suurendamine, j esängi süvendamine, risustamine

v i muul viisil paljandite, jugade, meteoriidikraatrite ja

koobaste ning nende lähema ümbruse loodusliku ilme rik-

kumine v i muutmine;

c) karstialadel pae murdmine, kruusa ja liiva kaevandamine,

prahi mahapanek, reovete juhtimine karstilehtritesse ning

karstimoodustiste loodusliku ilme igasugusel muul viisil

rikkurnine;

d) mägede, kuplite, orgude, astangute jt. pinnavormide loo-

dusliku ilme rikkurnine neist maavarade kaevandamise,

lageraie v i muul teel;

e) järvede, j gede, allikate veetaseme muutmine, vete risus-

tamine ja reostamine ning muul viisil veekogude ja nende

kallaste rikkumine ning loodusliku ilme muutmine;

f) looduslikult kaunites puhkekohtades liiva, kruusa jm.

kaevandamine, lageraied, kasvavate puude ja p saste vi-

gastarnine, vete reostamine, ala prahistamine v i mingil

muul viisil rikkumine.

3. Turistidel ja ekskursioonidel kasutada riikliku looduskait-

se alla kuuluvate objektide külastamisel autode parkimisel ja

telkide püstitamisel selleks ettenähtud kohti.

4. Uute ehituste püstitamine geoloogilistele ja maastikuliste-

le üksikobjektidele v i nende otsesse lähedusse, kuivendusvete

juhtimine karstilehtritesse jt. tööd, mis muudavad suuremal v i

vähemal määral kaitsealuste objektide v i nende lähema ümb-

ruse looduslikku ilmet, tuleb koosk lastada rajooni täitevkomi-

tee looduskaitsc komisjoniga ning vabariikliku tähtsusega ob-

jektide korral ka Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriu-

miga.

III. Riikliku looduskaitse alla v etud vabariikliku ja

kohaliku tähtsusega botaaniliste üksikobjektide

kaitse korraIdamise eeskiri.

1. Botaaniliste objektide riikliku kaitse eesmärgiks on säili-

tada meie väärtuslikumaid dendraariume, katsekultuure, vilja-

puuaedu ja viljapuid, metsaosi, puude rühmi ja salusid, puies-

teid ja üksikuid p liseid v i muul p hjusel kaitset väärivaid

p said, samuti Eesti NSV-s esinevaid haruldasi, tea-

duslikult huvipakkuvaid v i dekoratiivseid taimeliike.

2. Riikliku kaitse alla v etud botaaniliste üksobjktide

säilimis eesmärgil on keelatud:

a) dendraariumide, kaitsekultuuride, viljapuuaedade, metsa-

osade, puude rühmade, salude ja puiesteede raiumine, rik-

kumine v i kahjustamine;

b) üksikult kasvavate viljapuude ning p liste haruldaste

puud raiumine, nende v ra, tüve ja juurestiku rikkumine

v i kahjustamine ning puude lähema ümbruse risustamine;

c) liigina kaitse all olevate haruldaste taimed murdmine,

v i puude raiumine, vigastamine (puude koorimine, okste

murdmine jne.) v i m nel muul viisil nende kahjustamine

k ikjal, kus nad esinevad looduslikus taimkattes. Nende

herbaarset kogumist v ib lubada ainult Metsamajanduse

ja Looduskaitse Ministeerium. Aladel, kus esineb riikliku

kaitse all olevaid taimi, on lubatud ainult selline maa-ala-

de kasutamise viis, mis ei ohusta nende taimeliikide ole-

masolu;

d) liigina kaitse all olevate dekoratiivsete taimede kogumine

mitteteaduslikel eesmärkidel ja müük.

3. Dendraariumide, kaitsekultuuride ja viljapuuaedade re-

konstrueerimine tuleb koosk Iastada Metsamajanduse ja Lood-

duskaitse Ministeeriumiga.

4. Maavaldajad on kohustatud oma maavalduse piires olevaid

objekte kaitsma ja hooldama.

IV. Riikliku looduskaitse alla v etud vabariikliku

ja kohaliku tähtsusega zooliigiliste üksikobjektide

kaitse korraldamise eeskiri

1. Zooloogiliste objektide riikliku kaitse eesmärgiks on säili-

tada Eesti NSV-s esinevaid huvitavaid loomakooslusi ning ha-

ruldusi, teaduslikult huvipakkuvaid v i rahvamajanduse seisu-

kohalt kasulikke loomaliike, samuti luua meie vabariigis pesit-

sevatele ja läbirändel peatuvatele lindudele ohutuid pesitse-

mis ja rändetingimusi.

2. Riikliku kaitse alla v etud loomaliikide säilitamise ees-

märgil on keelatud:

a) kaitsealuseid loomi jälitada, püüda v i tappa üksk ik mis-

sugusel viisil, samuti hävitada nende pesapaiku, rüüstata

pesi ja häirida poegi pesades;

b) Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi loata muu-

ta loodulikke tingimusi kotkaste ja must-toonekurgede pe-

sade ümbruses 200 m raadiusega;

c) laululindude püüdmine puurispidamise v i m nel muul

eesmärgil ja nende rnüük;

d) metsasipelgate (metsakuklase ja sulukuklase) pesakuhi-

late rüüstamine v i vigastamine, samuti sipelgate, nende

nukkude ja pesaainese kogumine mistahes eesmärgil.

Märkus:

Metsamajanduse organite teaduslike asutuste v i ppeasu-

tusta poolt sipelgapesade ümberasustamine, poolitamine ja

paljundaminc metsakaitse eesmärgil on lubatud.

3. Kotkaste ja must-toonekurgede filmimist ja fotografeeri-

mist nende pesapaikadel lubatakse ainult koosk lastatult Met-

samajanduse ja looduskaitse Ministeerimiga.

4. Riikliku kaitse all olevate, kuid jahimajanduslikku täht-

sust omavate loomaliikide küttimine on lubatud vaid Metsa-

majanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi poolt väljaantud

erilubade alusel.

5. Juhuslikult püünisesse sattunud kaitse alla kuuluvad

loomad tuleb viivitamatult vabastada. M ndadesse sattunud

lindudele väIjapääsu tagamiseks tuleb kalapüügirajoonides

kuivatada m rdasid avatud päradega. Looduskatse all olevate

vigastatud v i surma saanud loomade ja lindude - kotkad,

toonekured, karud, hirved, maraalid, lendoravad ja kobrased

- leiust tuleb teatada Metsamajanduse ja Looduskaitse Minis-

teeriumile. Lindude ja loomade püüdmine märgistamiseks

teaduslike asutuste poolt on lubatud aasta läbi ja igal pool.

6. Kohtades, kus loomad v ivad tekitada tunduvat majan-

duslikku kahju, v ib Metsamajanduse ja Looduskaitse Minis-

teeriumi eriloal küttida kaitse all olevaid loomaliike nende ar-

vukuse vähendamiseks, sugupoolte arvulise vahekorra regu-

leerimiseks, sanitaarseisukorra parandamiseks (v itlus epidee-

miate ja prasitaarsete haiguste vastu jne.) ning teaduslike

uurimisasutuste esildisel ka kollekteerimiseks. Keelatud on

läbi viia töid, mis on seotud kaitsealuste loomade massilise

hävitamisega.

7. Aladel, mis on v etud riikliku kaitse alla kui lindude

pesitsemis- ja peatumiskohad, on keelatud ala looduslike tingi-

muste rnuutmine (kuivendamine, järvede veepinna madaldami-

ne) vete reostamine, jahipidamine kogu aasta vältel (välja ar-

vatud röövloomade ja lindude hävitamine organiseeritud kor-

ras koosk las jahipidamise eeskirjaga), linnumunade kogumine,

lindude hirmutamine ja pesade hävitamine; 15. aprillist kuni

1. septembrini roo niitmine ja rohu p letamine, kuni 15. juuli-

ni heina niitmine ja karjatamine. Enne 15. juulit v ib heina

niita vaid Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi

igakordsel eriloal. Lindude massilise pesitsemise perioodil (15.

aprillist kuni 1. juulini) on inimese viibimine neis kohtades

lubatud vaid eriti hädavajalikel juhtude.

Käesolevas lisas toodud eeskirjad on kinnitatud ENSV Mi-

nistrite N ukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalit-

suse juhataja käskkirjaga nr. 80, 29. aprillist 1963. a.

(R. Mäe)

Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee

sekretäe

LKR: 12.03.1997 16:06:58

Hiiumaa rajooni looduskaitseobjektide nimekiri

Kohaliku tähtsusega objektid

Pargid: 1. Vaemla park

2. Emmaste park

3. K rgessaare park

4. Kärdla kultuuripark

5. Kärdla rannapark

6. Kassari park

7. Käina park

8. Pühalepa kirikupark

P lised puud: 1. Kandlemänd

2. Must mänd

3. Must lepp

4. P hja tamm

5. Musta ja halli lepa hübriid

6. Kased

7. Hargnev kuusk

8. Püramiidkadakas

9. Sanglepp

10. Ohvritamm

11. Pihlakas

12. Tamm

13. Püramiidkadakas

14. Leetselja kadakas (4 tk.)

15. Kadakas

16. Püramiidkadakas

17. Jugapuu

18. Paplid (4 tk.)

19. Nasva kadakas

20. Harilik tamm

21. Lehised

22. L hisleheline kask

23. Kadakas

Alleed: 1. Sanglepa allee

2. Vahtra ja tamme allee

3. Sanglepa allee

4. Jalaka-vahtra allee ja sellega külgnev puistu

5. Kastani allee

Puistud: 1. Luidja lepik

2. Kasesalu

3. Kasesalu

4. Kasesalu

5. Kasesalu

Haruldaste taimeliikide kasvukohad:

1. Jugapuu kasvukoht

2. Jugapuu kasvukoht

3. Jugapuu kasvukoht

4. Jugapuu kasvukoht

5. Luuderohu kasvukoht

6. Luuderohu kasvukoht

7. Pisilina kasvukoht

8. Rand-ogaputke, rand-seaherne ja

rand-orasheina kasvukoht

Rahnud: 1. Rändrahn

2. Paluküla kivi

3. Rändrahn

4. P lise leppe kivid

5. Rändrahn (Antu kivi)

6. T llukivi

7. N rgakivi

8. Rändrahn

9. Kaks rändrahnu

10. Härjakivi

11. Ohvrikivi

12. Unikivi

13. Ungrukivi

14. Lepistepao suur kivi

15. Suurikp llu suur kivi

16. Rändrahn

17. Kivikülv

Geoloogilised kaitsealad:

1. Kallaste pank

2. Ristna pankrannik

3. Kuristu neeluauk

4. Kurisoo auk

5. Vanaj e org

6. Looduslikud arteesiakaevud Kärdlas

Muud: 1. Käina laht roostikulaidudega

2. Tihu järved koos ümbritseva rabaga

3. Väinamere laiud

4. Kassari saar

Vabariikliku tähtsusega objektid

Park: 1. Suurem isa park

P lised puud: 1. Harilik saar

2. Harilik pärn

3. Kadakas

Rahnud kivikülvid:

1. Kukka kivi

2. Kukka p llukivi

3. Hiiesaare silmakivi

4. Tubala rändrahn

5. Paluküla 3 rahnu

6. Vanapagana kivi

7. Hermerseni kivikülv

(Rabakivirahnude kogumik)

8. Tahkuna hiidrahn

9. K pu suurkivi

10. Mägipäe rändrahn

11. P rgukivi

Failid: peida ,kuva
Seotud fail1968.12.18_nr120_Hiiu_raj_TSN_lisa (pdf, 1,7 MB)
Seotud fail1968.12.18_nr120_Hrj_TSN (pdf, 3,3 MB)