ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Tori PõrguVäljad: peida ,kuva
NimiTori Põrgu
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Kaitsealune alaTori paljand ja koopad (KLO1000081)
AsukohakirjeldusTori asulas kalmistu kohal, Pärnu jõe vasakul kaldal, Pärnu - Paide maantee sillast ülesvoolu.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Esineb kaldajärsakuna ca 400 m ulatuses
maksimaalse kôrgusega kuni 8,25 m. Püstseinalises järsakus
paljanduvad Pärnu lademe kollakashallid pôimjaskihilised
liivakivid. Parim selle lademe paljand, kust on leitud
iseloomustavaid fossiilsete kalade ja taimede hästisäilunud
jäänuseid. Esindatud on Pärnu lademe môlemad osad: nii alumised
suhteliselt jämedateralisemad Tori kihid kui ka ülemised
peeneteralisemad Tamme kihid.

Profiil (ülalt alla):
0,75 m - Tamme kiht. Valkjashall horisontaalselt peenekihiline
keskmiselt kuni tugevalt tsementeerunud aleuriitne vilgurikas
liivakivi.
7,5 m+ - Tori kiht. Hallikasvalge ja kollakas pôimjaskihiline
keskmiselt tsementeerunud liivakivi. Ülemise 5 m ulatuses on
liivakivi peene-, allpool keskmiseteraline. Sisaldab Fe-
hüdroksüüdiga pigmenteerunud väikesi (1-5 cm) aleuriitseid ja
savikaid veeriseid.

Paljandi piires esineb 3 väljavoolavate allikate tegevuse
tulemusena tekkinud koobast. Neist suurim, paljandile nime andnud
nn. "Tori pôrgu" ulatub käesoleval ajal maa sisse ca 7 m ja tema
suudme laiuseks on 5 m, kôrguseks ca 3 m. See koobas oli varem
tunduvalt suurem, tema esiosa langes sisse käesoleva sajandi alul
(1906) ja koopaserva väiksemad varingud jatkuvad tänaseni.

Tori pôrgu koopast 40 m ülesvoolu on väiksem koopasüvend (0,5x0,4
m) sellest väljaimmitseva allikaga (0,5 l/s), mis kuulub Tori-
Sindi allikavööndisse.

Koopa kohta on rohkesi muistendeid (vt. Ü. Heinsalu, 1987).
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, rekreatiivne, maastikuline, turistlik.
Keskdevoni Pärnu lademe stratotüüp, unikaalne fossiilsete kalade
ja taimede leiukoht. Laialdaselt tuntud.
Hea juurdepääsuga turismiobjekt. Ka välisuurijatele.
SeisundLooduskaitseline seisund: Väga hea. Looduskaitsesilt on olemas.
Maanteelt näitab paljandile viit. Ümbrus on korrastatud. "Pôrgu"-
koopa suu juurde viib kalmistuesiselt parklalt alla korras ja
käsipuuga trepp. Järsaku kohale on ehitatud piirdeaed.
Parkimisplats on vahetus läheduses ja piisavalt avar.

( LKR: 07.02.1998, 17:37:05 )
( LKR: 16.04.1998, 13:49:01 )
Kaitse<KAITSE>
Riikliku looduskaitse objekt
alates 1959.a. Kaitse säilitada, tagada korrashoid.
Suure turismikoormuse tôttu on paljand täis sissekraabitud
kirjasid ning koopaosa sageli risustatud olmeprahiga. Esimene
asjaolu on vältimatu ja objekti sisu mitte eriti kahjustav,
koopast prahi eemaldamine peaks aga toimuma regulaarselt.

( LKR: 07.02.1998, 17:37:20 )

( LKR: 16.04.1998, 13:49:40 )
Uuritus<UURITUS>



Kirjandus<KIRJANDUS>

Gross, W. 1942. Fishfaunen der baltischen Devons und ihre
biostratigraphische Bedeutung. - Korrespondenzbl. Naturf., 64,
Riga, 376-436.
Heinsalu, Ü. 1970. Tori pôrgu. - Eesti Loodus, 11, 667-668.
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 108-111.
Kalamees, K. 1988. Some Middle Devonian plants from Estonia.
- Proc. Acad. Sci. Estonian SSR, Geology, 37, 2, 83-88.
Kleesment, A. 1991. Tori pôrgu. - Eesti geoloogiline ehitus
ja maavarad: ekskursioonijuht. Tallinn, 53.
Kleesment, A. 1996. Tori pôrgu ("Hell"). The third Baltic
stratigraphical conference. Field guide. Tartu, 111.
Mark, E. 1960. Tori paljand. - Looduskaitse teatmik.
Tallinn, 174.
Orviku, K. 1930. Keskdevoni pôhikihid Eestis. - Tartu
Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetised, 21, Tartu, 1-97.
Orviku, K. 1932. Tori liivakivi. - Loodusvaatleja, 3, 68-71.

KoostanudKoostanud:A. Kleesment
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPärnu maakond, Tori vald, Tori alevik


©2024 EELIS (6.1.29)