Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Jalase Vainupealse allikad, Suurekivi allikas jt. | ||
| Loodusobjekt | Allikas | ||
| Kaitsealune ala | Jalase maastikukaitseala (KLO1000157) | ||
| Asukohakirjeldus | Küla keskel maanteest lõuna pool. | ||
| Iseloomustus | Umbes 400 m pikk ja 200 m lai kirde-edelasuunaline nõgu, mis on enamjaolt lage looduslik rohumaa. Pinnakatte paksus ulatub kohati üle 1 m ja see koosneb savikast mõnes kohas ülemises osas liivakast moreenist. Esineb väheldasi rändkive. Nõo põhjaserval esineb ajutiste allikate vöönd. Allikate kohad on mõne meetri laiused ja kuni 0,3 m sügavused soised lohud, kust vee väljavool esineb vaid kevadel ja ulatub 1-2 l/s. Kõige suurema, Suurekiviallika peale on süvendatud küla kaev. See on ligi 3 m sügav. Kaevu üheks seinaks on suur rändrahn. Veerikkal ajal tavaliselt kevadeti ja sügiseti on kaev ääreni vett täis ja sellest voolab välja pisike oja, kuni 2 l/s. Põhjavee madalseisu ajal, näit. 1992.a. suvel, jääb kaev kuivaks. Allikate vesi niriseb Vainupealse keskele moodustades siin suuri lompe ja ojakesi, aga suurvee aegadel koos lumeveega väikese lühiajalise järve. Vee sügavus selles ei ulatu üle 50 cm. Vesi imbub läbi pinnakatte aluspõhja lõhedesse, oja voolab nõo kirdeserval asuvasse kurisusse. Juunis on Vainu- pealse juba kuiv karjamaa. Vainupealse lõunapoolsel äärel asub külarahva jaanitule plats, selle lähedal lepikus kaks väikeselohulist kultusekivi. Vanasti voolasid tohutud kevadised lumeveed Sõbessoo poolsetelt heinamaadelt Jalase külla, moodustades Vainu- pealsel ja selle ümbruses suure järve. Umbes 100 aastat tagasi juhiti need veed kraavidega Kodila jõkke. | ||
| Tähtsus | Maastikuline, ökoloogiline, teaduslik, kultuurilooline (muinasajast peale kasutatud allikakaev), jaanituleplats, kultusekivi. | ||
| Seisund | Rahuldav. | ||
| Kaitse | Vainupealse allikad ei ole eraldi looduskaitse all. Võtta Jalase kaitseala loodusmälestiste registrisse ja tähistada. Mitte teha kuivendusi ja kultuurtehnilisi (kivikoristus jm.) töid. 1998.a. Jalase küla kaitsealal. | ||
| Uuritus | Uurinud Ü. Heinsalu | ||
| Kirjandus | Heinsalu, Ü. Jalase omas maatikus. - Eesti Loodus, 1991, nr. 11. | ||
| Koostanud | Ü.Heinsalu | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Rapla maakond, Rapla vald, Jalase küla | ||