| |||
Nimi | Kurisu - Pihla karstiala | ||
Loodusobjekt | Karstivorm | ||
Kaitsealune ala | Pihla-Kurisu hoiuala (KLO2000043) | ||
Asukohakirjeldus | Kurisu küla. Kurisu neeluauk asub Sülla talu juures, tõususallikad aga 1-2,5 km loode pool Otste ja Kaarli talude lähedal. | ||
Iseloomustus | Sülla talu juures põldude vahel asub koonusjas suur kurisu, kuhu voolab Kurisu oja ja kaob maa alla. Kurisu läbimõõt ülaosas on kuni 30 m, laius 20 m ja sügavus ligi 6 m. Selle põhjas paljandub aluspõhi - Pirgu lademe lubjakivi 0,5 m kõrguselt ja nähtub koopaava. Hiiumaa suurim karstikoobas pikkusega 6 m ning kõrgusega 0,7 m, kus on suur neeldumiskoht. Koobas aheneb ja madaldub tagapool. Varakevadel ja suvel veerikkal ajal on kurisus palju vett. Suvel on see tühi ja koopasse voolab vaid väike oja. Kurisu juurest algab madal looklev org, mis ulatub Otste taluni. Orus esineb väikeseid karstilehtreid. Selles voolab oja vaid erakordselt veerikkal ajal, kui kurisu saab ääreni täis ja vesi saab maa peal edasi voolata. Otste talu lähedal on orus mitu väikeste ajutiste, suurveeaegsete allikate kohta. Salajõe suured ajutised allikad asuvad kurisusr 2 km loode pool Kaarli talu ümbruses, peamiselt sellest läänes ning edelas sanlepametsas. Sealt voolab vesi veerikka ojana, mis algab allikaalalt mitme haruna ajutisse järvekesse, Pihla peakraavi (end. oja) lõunaküljel ja edasi sealt pea- kraavi. Suvel, veevaesel ajal on allikad enamjaolt kuivad. Püsiallikad, kust suvel vesi ei kao, asuvad sanglepametsast tuleva ojasängi lõpus enne selle järvenõkku suubumist. Järveke on siis enamjaolt kuiv karjamaa, kus esineb vee- lompe. Mõned ajutiste allikate kohad Kaarli t. lähedal metsas on suured allikalehtrid (sügavus 1-1,5 m, läbimõõt kuni 5 m). Kevadel, kui nad on vett täis ja veesurve maa- aluses jões suur, olevat mõnedel kuhi peal. Kurisu küla majade juures esineb mitmes kohas väikeseid kurisuid. Need neelasid vanasti ida poolt soisest metsast tulevad suured kevadveed. Tänapäeval on kasiin kevad- veed väikesed. Muistendi järgi uppunud kurisus tüdruk koos härgadega, keda ta sinna jooma viis. Tüdruku patsipael tulnud välja Prei august - ühest allikast Pihla küla lähedal. | ||
Tähtsus | Teaduslik, maastikuline, ökoloogiline (peamiselt allika-ala), turistlik, õppeotstarbeline, kultuurilooline (muistendid). Hiiumaa ainuke salajõgi, kus näha kuiv org ja allikad. | ||
Seisund | Osalt eberahuldav. Üks suur allikalehter on risu täis veetud. Kurisu külas osutub kurisule viit (0,2 km) ja selle juures on looduskaitse tähis. | ||
Kaitse | Kurisu neeluauk on looduskaitse all alates 26.09.62.a. pindalaga 1,5 ha. Kaitse alla tuleks võtta kogu karstiala, kuhu kuuluksid kurisu, kuiv org ja allikateala kuni Pihla ojani. Allikatealal mitte teha lageraiet ja allikaid mitte risustada. Kurisu oja vooluhulka ei või oluliselt muuta. Kuivorgu mitte süvendada. 2001. a. Kõrgessaare maastikukaitseala. | ||
Uuritus | Uurinud Ü. Heinsalu, U. Ratas jt. Populaarteaduslikus kirjanduses leidnud korduvalt kirjeldamist ja mainimist. | ||
Kirjandus | Heinsalu, Ü. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Tallinn, 1977. Heinsalu, Ü. Eesti NSV koopad. Tallinn, 1987. Sepp, U. Hiiumaa maastikuline iseloomustus. Tallinn, 1974. Raid, M. Hiiumaa Metsamajandi looduskaitseobjekte. Käsikiri. Eesti Metsakorralduskeskus. Tallinn, 1986. Mäeumbaed, V., Rebassoo H.-E. 1973. Hiiumaa. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, lk. 24-26. | ||
Koostanud | Ü. Heinsalu | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heigi küla Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kurisu küla Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Otste küla Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pihla küla |