Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1971.10.26 ENSV MN määrus 26. oktoobrist 1971. a. nr. 493 Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala "Aegviidu-Nelijärve" ümbernimetamise kohta Väljad: peida ,kuva
RekvisiitENSV T 1971, 44, 465
PealkiriENSV MN määrus 26. oktoobrist 1971. a. nr. 493
Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise
kaitseala "Aegviidu-Nelijärve" ümbernimetamise kohta
Vastu võetud26.10.1971
Sisu

UUTE RIIKLIKE KAITSEALADE MOODUSTAMlSE .lA RIIKLIKU

MAASTIKULlSE KAITSEALA "AEGVIIDU-NELIJÄRVE"

uMBERNIMETAMlSE KOHTA

ENSV Ministrite Nõukogu määrus

26. oktoobrist 1971. a. nr. 493

( ENSV Teataja 1971. nr. 44. art. 465)

I .Moodustada Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala ja Käina lahe riikiik linnustikukaitseala ning kinnitada nende

piirid vastavalt - lisadele nr. 1 ja nr 2.

2. Laiendada Eesti NSV ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määruse nr. 242 (ENSV Teataja 1957, nr. 14, art. 125)

punktiga 2 moodustatud riikliku maastikulise kaitseala "Aegviidu-Nelijärve" territooriumi 21270 hektarini ja nimetada

teda edaspidi Kõrvemaa riiklikuks maastikukaitsealaks. Kinnitada Kõrvemaa riikliku maastikukaitseala piirid vastavalt

lisale nr. 3.

3. Teha Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile ülesandeks:

1) tähistada käesolevas määruses nimetatud kaitsealade piirid eraldusmärkidega;

2) kinnitada käesolevas määruses nimetatud kaitsealade kaitse eeskirjad ja töötada koos maakasutajatega välja

abinõud, mis tagavad nimetatud eeskirjade täitmise.

4.-6. (Välja jäetud kui ajutise iseloomuga.)

7. (Välja jäetud kui varem väljaantud akti osaliselt tühistav.)

1971

Akt nr. 143

L i s a nr. 1

HIIUMAA LAIDUDE RIIKLIKU MAASTIKUKAITSEALA

PIIRIDE KIRJELDUS

(Kinnitatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu

26. oktoobri 1971. a. määrusega nr. 493)

Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala asub Hiiumaa rajooni Pühalepa külanõukogu territooriumil. Kaitseala pindala

on 313 hektarit. Kaitseala koosseisu kuuluvad järgmised laiud: Langekare, Kõverlaid, Ahelaid, Ankrurahu, Kõrgelaid,

Hanerahu, Vareslaid, Hanikatsi laid, Saarnaki laid ning Soonlepa lahes Salinõmme neeme ja Saarnaki laiu vahel

asuvad laiud.

L i s a 2

HIIUMAA LAIDUDE RlIKLIKU MAASTlKUKAITSEALA

LOODUSE KAITSE EESKIRJAD

(Kinnitatud Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse

ministri käskkirjaga 17. dets. 1971 nr. 243).

l. Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala asub Hiiumaa rajooni Pühalepa külanõukogu territooriumil. Kaitseala pindala

on 313 hektarit.

2. Kaitseala ülesandeks on säilitada looduslikena Väinameres asuvaid omapäraseid saari ja laide, haruldasi taime-

liike ja taimekooslusi, linnustikku ja maastikulisi kompleksse.

3. Kaitsealal on keelatud muutmine, kruusa ja liiva kaevandamine, puude ja põõsaste raiumine (v. a. sanitaarraied

koosk lastatult metsamajandiga), taimestiku rikkumine ning ala prahistamine;

- jahipidamine 15. aprillist kuni 1. juulini;

- inimeste viibimine v. a. kohalikud elanikud oma kodusaarel, kohalike kolhooside ja sovhooside töötajad tööülesannete

täitmisel ning valvetöötajad;

- loomade karjatamine v. a. kohalike elanike loomad;

- uute hoonete püstitamine.

4. Kooskülastatult kohaliku metsamajandiga on kaitsealal lubatud:

- heinaniitmine saartel peale 1. juulit;

- karjatamine peale 15. juunit Kõverlaiul kuni 1. novembrini 1972. a. Saarnaki laiul kuni 1. novembrini 1973. a.

5 Kohaliku metsamajandi kirjalikul loal on lubatud: geoloogilise, botaanilise, zooloogilise, etnograafilise jne. materjali

kollekteerimine ning kaitseala külastamine organiseeritud korras.

6. Käesolevate eeskirjade rikkujad kannavad vastutust seaduses ettenähtud korras.

Lisa nr.2

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

26. oktoobri 1971. a. määruse nr. 493 iuurde

Käina lahe riikliku linnustikukaitseala piiride

k i r j e l d u s

Käina lahe riiklik linnustikukaitseala asub Hiiumaa rajooni Käina külanõukogu territooriumil. Kaitseala pindala on 1280

hektarit. Kaitseala koosseisu kuuluvad: Käina laht, lahes asuvad saared, lahte ümbritsev maariba 200 m laiuselt ning

Reigi saar Jausa lahes.

Lisa nr.3

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

26. oktoobri 1971. a. määruse nr. 493 juurde

Kõrvemaa riikliku maastikukaitseala piiride

k i r j e l d u s

Kõrvemaa riiklik maastikukaitseala asub Paide rajooni Lehtse, Albu ja Paide külanõukogu ning Harju rajooni Anija ja

Kose külanõukogu territooriumil. Kaitseala pindala on 21270 hektarit. Kaitseala piirid on järgmised:

põhjas: Jägala jõe ja Mustjõe ühinemiskohast piki Mustjõge üles voolu kuni Tapa - Tallinna raudteeni, edasi piki

raudteed kuni Aegviidu alevini, sealt edasi piki Aegviidu alevi lõunapiiri ja Piibe maanteed kuni Piibe maantee ja

Jäneda-Vetla tee ristumiskohani;

idas: Piibe maantee ja Jäneda - Vetla tee ristumiskohast kuni Jänijõeni, sealt edasi piki paremat kallast ülesvoolu kuni

ristumiseni kõrgepingeliini lõunapoolse trassiga ning piki kõrgepingeliini põhjaserva kuni Jäneda -Kõrveküla teeni ja piki

seda teed kuni Jäneda-Vetla teeni, sealt edasi piki Jäneda - Vetla teed kuni Aegviidu Tööstusliku Metsamajandi

Jäneda metskonna kvartali nr. 127 lõunatipuni, sealt edasi piki riigimetsafondi piiri, jättes välja Jäneda metskonna

kvartali nr. 100, kuni Järvamaa Tööstusliku Metsamajandi territooriumi piirini, edasi piki metsaveo teed, mis läbib

Järvamaa Tööstusliku Metsamajandi Tammsaare metskonna kvartaleid nr-d 2, 3, 4, 7, 11, 12, 16, 17 ja 19 kuni

ristumiseni Järva-Madise-Ardu teega, edasi piki seda teed kuni Järva-Madise maa-asulani ja piki sama teed

kiriku poole ja piki sirgjoont kuni Tammsaare metsakonnas kvartalini nr. 111 ning edasi piki riigimetsafondi piiri kuni

Jägala jõeni;

lõunas: piki Jägala jõge kuni Matsimäe oja suubumiskohani, sealt edasi piki seda oja ülesvoolu kuni Matsimäe teeni;

läänes: piki Matsimäe teed, mis läbib Nõmme metskonna kvartaleid nr-d 38, 35 ja 107 kuni Tammsaare metskonna

kvartalini nr. 100. edasi piki Tammsaare ja Nõmme metskonna vahelist sihti kuni Tammsaare metskonna kvartali nr. 86

edelatipuni, sealt edasi piki kvartalite nr. 86 ja nr. 80 läänesihti kuni Ardu-Järva-Madise teeni ning piki seda teed kuni

Jägala jõeni ja sealt piki jõge allavoolu kuni Mustjõe suubumiskohani.

M ä r k u s . Piiride kirjeldus ja kvartalite numbrid on antud Aegviidu Tööstusliku Metsamajandi osas 1966. aasta ja

Järvamaa Tööstusliku Metsamajandi osas 1969. aasta metsakorralduskava järgi.

Failid: peida ,kuva
Seotud fail1971_26okt_nr44_art465 (pdf, 0.7 MB)