| |||
Pealkiri | Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2010. a määruse nr 161 "Türi maastikukaitseala kaitse-eeskiri1" SELETUSKIRI | ||
Vastu võetud | 26.11.2010 | ||
Sisu |
Vabariigi
Valitsuse määruse “Türi maastikukaitseala
kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1.
Sissejuhatus „Looduskaitseseaduse“
§ 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ning
kehtestada ala kaitsekord. Kavandatava
Türi maastikukaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 17.
juunist 1992, mil Järva Maakonnavalitsus määrusega nr 81 „Türi voorestiku
kaitseala moodustamine“ võttis kaitse alla Türi voorestiku kaitseala. Vastavalt
“Looduskaitseseaduse” § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist
kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks
kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni kehtestatakse
“Looduskaitseseaduse” alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega
kaitse alla uut ala, vaid korrigeeritakse olemasoleva kaitstava loodusobjekti
piire ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Vabariigi
Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni
kaitse planeerimise spetsialist Kristi Pai (384 8681,
kristi.pai@keskkonnaamet.ee), eelnõu kaitsekorra otstarbekust kontrollis kaitse
planeerimise peaspetsialist Roland Müür (tel 627 2184) ja eelnõu
õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna jurist Madina Raikulova (tel 627
2181). 2.
Eelnõu sisu Kaitseala
kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, Türi
voorestiku väikevoorte, poollooduslike koosluste, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), puisniitude (6530*) ja
lamminiitude (6450) kaitse ning II lisas nimetatud liigi - hariliku võldase (Cottus
gobio), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaiga kaitse.
Sulgudes on siin kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ lisale I. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtis
elupaigatüüp. Eelnõu
kohaselt arvatakse kaitseala koosseisust välja ligikaudu 250 ha suurune maa-ala
senise kaitseala loodeosas ning lisaks veel väiksemaid osasid mujal. Samas
liidetakse kaitsealaga, selle põhjaosas ligikaudu 50 ha suurune ala ning
väiksemaid alasid mujal. Kaitseala
piiritlemisel on kasutatud looduses hästi jälgitavaid objekte (teed, veekogud,
kõlvikud jne) ning vajadusel ka katastriüksuste piire. Olulisemad
piiri muudatused tehakse kaitseala loode-, põhja-, kirde- ja lääneosas. Kaitseala
loodeosas arvatakse kaitseala koosseisust välja ligikaudu 250 ha suurune
maa-ala Väätsa asulas ning sellest lõunas. Kaitseala hõlmas seal Väätsa mõisa
pargi ning väheväärtusliku, ilmetu ja hoonestusega rikutud voore koos
lähiümbrusega. Väätsa mõisa pargi näol on tegemist iseseisva kaitstava
loodusobjektiga ning pargi kuulumine kaitseala koosseisu ei ole otstarbekas. Kaitseala
põhjaosas liidetakse alaga ligikaudu 50 ha suurune maa-ala, mille tulemusena
haaratakse tervikuna kaitsealasse Siugumetsa voor ning selle lähiümbrus. Kaitseala
kirdeosas liidetakse kaitsealaga umbes 6,5 ha suurune maa-ala eesmärgiga tagada
Mõnnaku voore parem kaitse. Kaitseala
lääneosas, Türi-Alliku asulast kirdes, liidetakse kaitsealaga ligikaudu 6 ha
suurune ala eesmärgiga kaitsta Pärnu jõe äärseid luhaniite. Lisaks arvatakse
kaitseala lääneosas ala koosseisust välja Raademetsa elamupiirkond. Nimetatud
piirkond on tihedalt hoonestatud, seal ei esine loodusväärtusi ning selle
kaitsealast väljaarvamine ei kahjusta kaitseala terviklikkust, looduse
mitmekesisuse ja maastikuilme säilimist. Kaitseala kuulub ühte piiranguvööndisse. Piiranguvööndi režiim võimaldab tagada alal esinevate elupaikade, koosluste kaitse ja maastikuilme säilimise. Kuna kaitsealal võib jätkuda majandustegevus ning põhieesmärk on maastiku säilimine, siis on kaitseala tüübiks maastikukaitseala. | ||
| |||
Seotud fail | TyriMKA_seletuskiri (pdf, 0.1 MB)> |