Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Salevere Salumäe astang ja allikadVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaMatsalu rahvuspark (KLO1000300)
NimiSalevere Salumäe astang ja allikad
AsukohakirjeldusSalevere Salumägi.
( LKR: 27.09.2000, 11:44:36 )
Kaitse<KAITSE>
Salevere Salumägi asub suuremalt jaolt Matsalu Looduskaitsealal. KAitse alla vôeti see 13.03. 1959.a. Eesti NSV MN korraldusega pindalaga 40 ha. Säilitada objektil looduskaitse. Objekti looduslikest piiridest lähtudes on soovitav arvestada P.Kohava (1988) ettepanekut lugeda pindalaks 34,4 ha plaanil näidatud piirides. Kaitstaval alal on vaja keelata hoonete püstitamine ja lageraie, vaja on hooldada metsa, soodustada tamme järelkasvu. Astang tähistada kahelt poolt. 2000. a. jääb Matsalu Looduskaitsealale.

( LKR: 27.09.2000, 12:42:10 )
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Salevere Salumägi on Jaagarahu lademe kôvik, mille ülemine osa koosneb venloki kôige vanematest biohermsetest ja viimaseid ümbritssevatest lausdetriitsetest dolomiidistunud lubjakividest. Biohermne kompleks on jälgitav kôviku loode- ja pôhjaserva kujunenud 10-15 m kôrguse astangu ülaosas kuni 7 m paksuselt. Aluspôhjalised paljandid esinevad kuni 0,8 m pikkusel lôigul ja vôimaldavad jälgida varavenloki ea mere madalikuvööndis toimunud fatsiaalseid muutusi. Paljandite ülaosad on enamasti eenduvad.
Astangu llosa on kaetud kôrge suhteliselt järsu metsastunud rusukaldega. Ainult allikaoja sängis paljanduvad astangu alumise poole, biohermse kompleksi lamami moodustavad muutliku karbonaatsusega domeriidid, Paljanduvate kivimite läbilôike iseloomustus on toodud allpool esitatud joonisel. Astangu serva lähedal kasvab puisniiduilmeline loomets, mis on kastikuloo ja sinilille kasvukoha tüübiline. Siin onkaski, tammi, saari, pärni, metsôunapuid, sarapuid ja kadakaid. Rusukaldel kasvab jalaka ja pärna enamusega hôre puistu, mille koosseisus on sarapuu, kontpuu, magesôstra ja kuslapuu. Jalamil esineb kuukressi, aluspôhja paljandeil habrast pôisjalga- pruun- ja müürrannajalga ning kivi-imarat.
Rusukalde ja aluspôhja paljandite piiril esinevad koopad on Litoriinamere murrutuskulpad. Neist kaks on eriti ilmekad. Läänepoolseim on 3 m lai; 1,7 m kôrge ja 1,5 m sügav. Idapoolsem on 3 m lai ja sama k7rge ning 1,6 m sügav. Koopa tagaseinas leidub pisikesi karstilisi nisse, kust kevadel nôrgub vett välja.
Rahvajutu järgi olevat neid koopaid kasutanud meriröövlid.
Salumäe astangus, koobastest veidi maad lôuna pool esineb Saluallikas e. Arstiallikas (foto vt. Eesti Loodus, 1984, 11, lk. 726.), mida on peetud Ohvri- ja Silmaallikaks. Vesi tuleb siin paekihtide vahelt ja niriseb ojana nôlvast alla. Vooluhulk ulatub kevadel kuni 2 l/s. Allika kui omapärase koha kôrvale on ehitatud pikk trepp turistide tarvis.
Salumäe astang on rästikute talvituspaik.
KoostanudKoostanud:P. Männik, Ü. Heinsalu
november, 1993. a.
(LKR: 27.09.2000, 12:04:34 )
SeisundRahuldav. Objektil on tehtud kujundusraiet, astangu jalamile ehitatud laudtee, allika juures saab alt ülesse mööda treppi.
( LKR: 27.09.2000, 12:34:15 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline. ökoloogiline, ôppeotstarbeline, turistlik, ajalooline. Suurimad Läänemaa koopad. Kultuurilooline. Vanasti oli Salevere mägi noorte traditsiooniline kooskäimise koht. Samas on teise aastatuhande esimesse poolde kuuluv matusekoht.
Uuritus<UURITUS>
Uurinud paljud geoloogid.

KIRJANDUS
1. Aaloe, A. Salevere Salumägi. - Looduskaitse teatmik. Tln., 1960.
2. Einasto, R., Männik, P. Salevere Salumägi. - Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad> ekskursioonijuht. Tln., 1991.
3. Hanila kihelkond. - Kodu, 1914, nr. 2. (allkiri: Lä
2ne Juku).
4. Heinsalu,Ü. Eesti NSV koopad. Tln., 1987.
5. Kohava, P. Lä1 nemaa Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Käsikiri. 1988. Eesti Metsakorralduskeskus.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPärnu maakond, Lääneranna vald, Salevere küla