| Kaitsealune ala | Sangelaiud (KLO1000074) |
| Nimi | Kihnu laiud = Sange laiud |
| Asukohakirjeldus | Kihnu saarest kuni 7 km pôhja ja loode pool.
( LKR: 17.01.1998, 15:49:36 )
( LKR: 17.02.1998, 19:57:19 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Osa laidudest (8) on looduskaitse all Sangelaidude nime all.
Kihnu laidudele ei tohiks püstitada suvilaid ega muid hooneid.
Tôkestada tuleks kormorani kolooniate teket laidudel, et
soodustada teiste lindude pesitsemist ning säilitada olemasolev
taimkate.
( LKR: 17.01.1998, 15:50:55 )
( LKR: 17.02.1998, 20:00:37 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Madalad (kuni 3 m), geoloogiliselt noored väike-saared (vt.
skeem; skeemist väljaspool on Sangelaid, 7 km Kihnu rannast loode
pool ja Sill-laid Kihnu saarest kagu pool).
Kihnust loode poole jäävad laiud (Imutlaiust Tallukravani)
moodustavad kumera vööndi, kus laidude kaugus üksteisest on vähem
kuni pool kilomeetrit. Kôrgus üle merepinna ulatub harva mône
meetrini. Erandiks on Sangelaid, mille rahnudega kaetud pôhjatipu
kôrgus on üle 3 m, ja Imatlaiu keskosa, mis on umbes 3 m
kôrgusel.
Puid (pihlakad, saared ja pajud) kasvab vaid üksikutel
laidudel (Umalaid, Imutlaid, Sangelaid). Saarte hulk, suurus ja
rannajoon muutuvad olenevalt veetasemest. Môned aerofotodel
saartena näivad pinnavormid on tegelikult kivikülvid, (näit.
Ültra rava), mis mere poolt aegajalt täielikult üle ujutatakse.
Siin puudub nii muld kui taimkate. Vesi laidude ümber on väga
madal ja täis rahnusid ja suuri kive. Peaaegu kôik suuremad
rändrahnud koosnevad tardkivimeist. Peeneteralisemad setted ja
nendel kujunenud muldkate on aga karbonaatsed, mis väljendub ka
taimkattes (pôldmari, kuut verohi jne.).
Kakra säär ja Leide madal koosnevad peeneteralistest
setetest (kruus, liiv) ja erinevad Imutlaiu - Tallulaidude
(ravade) vööndist. Kakra säär on pikk (4 km), kitsas (kümmekond
meetrit ja kitsam), ühtlaselt madal, tormilainete poolt
üleujutatav, peaaegu pôhja-lôuna suunaline maasäär, mis koosneb
peamiselt kruusast ja liivast. Säärest lääne pool on meri väga
madal, ida pool ja pôhja otsas sügavam. Muldkate ja taimestik
puudub. Maasäärel peatuvad veelinnud (peamiselt kormoranid), seal
on sagedamini näha hülgeid.
Ravade vöönd Imutlaiust Tallukravani on ilmselt mere poolt
abradeeritud liustiku servamoodustised (otsamoreen), mis kohati
kerkinud üle merepinna. Kakra säär ja Liede madal aga on
meretekkelised pinnavormid, mis on kujunenud meresetete
pikirändega kuhjumisel maasääreks ja laiuks.
|
| Koostanud | Koostanud:R. Karukäpp
01. dets. 1996.a.
(LKR: 17.01.1998, 15:49:54 )
(LKR: 17.02.1998, 19:59:46 )
(LKR: 17.04.1998, 14:26:01 ) |
| Seisund | Hea. Enamus laidudest ei oma majanduslikku tähtsust. Kohati on rajatud
kalurite onne (Eedikrava ja Umalaid). On märgatud esimesi
kormoranide kolooniaid saartel. Nende laienemine on laidude
maastikele kôige tôsisemaks ohuks.
( LKR: 17.01.1998, 15:50:37 )
( LKR: 17.02.1998, 20:00:15 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Liustikutekkeliste pinnavormide mere abrasiooni tulemusel
kujunenud geoloogiliselt noored saared, mille maastike arengut on
vôimalik uurida.
|
| Uuritus | <UURITUS>
Geoloogiliselt laidusid varem uuritud ei ole. Nende kuuluvust
Pandivere staadiumile eelnenud liustiku taandumise
servamoodustiste vööndisse (vt. joon.1) on eeldatud alates 1979
aastast (Karukäpp, 1979, vene k.; Karukäpp, Vassiljev, 1992, vene
k.; Karukäpp, Malkov, 1993).
R. Karukäpp ja U. Vahur 03.09. 1996.a. - ülevaatus
looduskaitselise seisundi kindlaksmääramiseks ja geneesi
täpsustamiseks.
|
| Loodusobjekt | Rannavallid, rannamoodustised |