Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Kihnu laiud = Sange laiud | ||
| Loodusobjekt | Rannavallid, rannamoodustised | ||
| Kaitsealune ala | Sangelaiud (KLO1000074) | ||
| Asukohakirjeldus | Kihnu saarest kuni 7 km pôhja ja loode pool. ( LKR: 17.01.1998, 15:49:36 ) ( LKR: 17.02.1998, 19:57:19 ) | ||
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS> Madalad (kuni 3 m), geoloogiliselt noored väike-saared (vt. skeem; skeemist väljaspool on Sangelaid, 7 km Kihnu rannast loode pool ja Sill-laid Kihnu saarest kagu pool). Kihnust loode poole jäävad laiud (Imutlaiust Tallukravani) moodustavad kumera vööndi, kus laidude kaugus üksteisest on vähem kuni pool kilomeetrit. Kôrgus üle merepinna ulatub harva mône meetrini. Erandiks on Sangelaid, mille rahnudega kaetud pôhjatipu kôrgus on üle 3 m, ja Imatlaiu keskosa, mis on umbes 3 m kôrgusel. Puid (pihlakad, saared ja pajud) kasvab vaid üksikutel laidudel (Umalaid, Imutlaid, Sangelaid). Saarte hulk, suurus ja rannajoon muutuvad olenevalt veetasemest. Môned aerofotodel saartena näivad pinnavormid on tegelikult kivikülvid, (näit. Ültra rava), mis mere poolt aegajalt täielikult üle ujutatakse. Siin puudub nii muld kui taimkate. Vesi laidude ümber on väga madal ja täis rahnusid ja suuri kive. Peaaegu kôik suuremad rändrahnud koosnevad tardkivimeist. Peeneteralisemad setted ja nendel kujunenud muldkate on aga karbonaatsed, mis väljendub ka taimkattes (pôldmari, kuut verohi jne.). Kakra säär ja Leide madal koosnevad peeneteralistest setetest (kruus, liiv) ja erinevad Imutlaiu - Tallulaidude (ravade) vööndist. Kakra säär on pikk (4 km), kitsas (kümmekond meetrit ja kitsam), ühtlaselt madal, tormilainete poolt üleujutatav, peaaegu pôhja-lôuna suunaline maasäär, mis koosneb peamiselt kruusast ja liivast. Säärest lääne pool on meri väga madal, ida pool ja pôhja otsas sügavam. Muldkate ja taimestik puudub. Maasäärel peatuvad veelinnud (peamiselt kormoranid), seal on sagedamini näha hülgeid. Ravade vöönd Imutlaiust Tallukravani on ilmselt mere poolt abradeeritud liustiku servamoodustised (otsamoreen), mis kohati kerkinud üle merepinna. Kakra säär ja Liede madal aga on meretekkelised pinnavormid, mis on kujunenud meresetete pikirändega kuhjumisel maasääreks ja laiuks. | ||
| Tähtsus | <TÄHTSUS> Liustikutekkeliste pinnavormide mere abrasiooni tulemusel kujunenud geoloogiliselt noored saared, mille maastike arengut on vôimalik uurida. | ||
| Seisund | Hea. Enamus laidudest ei oma majanduslikku tähtsust. Kohati on rajatud kalurite onne (Eedikrava ja Umalaid). On märgatud esimesi kormoranide kolooniaid saartel. Nende laienemine on laidude maastikele kôige tôsisemaks ohuks. ( LKR: 17.01.1998, 15:50:37 ) ( LKR: 17.02.1998, 20:00:15 ) | ||
| Kaitse | <KAITSE> Osa laidudest (8) on looduskaitse all Sangelaidude nime all. Kihnu laidudele ei tohiks püstitada suvilaid ega muid hooneid. Tôkestada tuleks kormorani kolooniate teket laidudel, et soodustada teiste lindude pesitsemist ning säilitada olemasolev taimkate. ( LKR: 17.01.1998, 15:50:55 ) ( LKR: 17.02.1998, 20:00:37 ) | ||
| Uuritus | <UURITUS> Geoloogiliselt laidusid varem uuritud ei ole. Nende kuuluvust Pandivere staadiumile eelnenud liustiku taandumise servamoodustiste vööndisse (vt. joon.1) on eeldatud alates 1979 aastast (Karukäpp, 1979, vene k.; Karukäpp, Vassiljev, 1992, vene k.; Karukäpp, Malkov, 1993). R. Karukäpp ja U. Vahur 03.09. 1996.a. - ülevaatus looduskaitselise seisundi kindlaksmääramiseks ja geneesi täpsustamiseks. | ||
| Kirjandus | <KIRJANDUS> | ||
| Koostanud | Koostanud:R. Karukäpp 01. dets. 1996.a. (LKR: 17.01.1998, 15:49:54 ) (LKR: 17.02.1998, 19:59:46 ) (LKR: 17.04.1998, 14:26:01 ) | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Pärnu maakond, Kihnu vald, Linaküla küla | ||