Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Sirtsi rändrahn | ||
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi | ||
| Kaitsealune ala | Sirtsi rändrahn (KLO4000962) | ||
| Asukohakirjeldus | Sirtsi küla, end. Sonda - Mustvee kitsaroopalise raudtee kohal kulgeva maantee Sonda - Maidla teeristilt 750 m kirdes, teelt 50 m kgus. Endise raudteejaama juures. ( LKR: 17.11.1998, 09:32:17 ) | ||
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS> Ptigmatiit-migmatiitne biotiitgneiss, kohati lillade granaatidega. Pikkus 10,5 m; laius 6,7 m; kôrgus 2,56 m; ümb. 27,1 m; maht 88 m3 /4/. Järskude külgede ja lameda, suhteliselt tasase laega hiidrahn, mille pikal idaküljel ja lael hästi väljaprepareerunud migmatiitseid ja ptigmatiitseid sooni. Rahnu kirdeküljelt on N. Mikkelsaare 1933. a. andmetel väike osa rahnust ära lôhutud. Keskmiselt sammaldunud. Rahn paikneb moreentasandikul. Ümbruskonnas leidub väiksemaid rändrahne. | ||
| Tähtsus | <TÄHTSUS> Teaduslik, maastikuline, ôppeotstarbeline. | ||
| Seisund | Hea. Kergesti ligipääsetav. Rahnu juures on looduskaitsetulp ja nimesilt. ( LKR: 17.11.1998, 10:35:58 ) | ||
| Kaitse | <KAITSE> Vôetud looduskaitse alla 1937. a. (reg. nr. 200). Riikliku kaitse alla uuesti 1959.a. vabariikliku tähtsusega loodusmälestisena (reg. nr. 115). 17.03. 1959. a. rändrahnude, kivikülvide ja pôlispuude kinnitatud nimekiri. ( LKR: 17.11.1998, 10:40:08 ) | ||
| Uuritus | <UURITUS> Sirtsi hiidrahn on tähelepanu äratanud ammusest ajast, mida tôendavad rahvamuistendid nagu: "Kalevipoeg läinud Narva poole läbi Tudu. Suigus suikunud. Uni tulnud peale ühe kivi juures Tudus, kus ta maganud". Nimedki sellest: Suigu - suikuma, Tudu - magama. Sirtsis olevat kolmas kivi /1, lk. 216, muistend 129/. Esimesena kirjeldas, môôtis ja pildistas Sirtsi rändrahnu üliôpilane N. Mikkelsaar 27.06. 1933.a. mag. J.Lepiksaare Alutaguse ekspeditsiooni liikmena. Tema andmeil on rahnu pikkus 9,8 m; laius 5,6 m; kôrgus 2,7 m; ümb. 26,7 m. Veidi erinevad môôteandmed on toodud pärast kivi loodus- resp. riikliku kaitse alla vôtmist /2, 3/ ning Ü/K "Metsaprojekti" Eesti Metsakorralduskeskuse 1985.a. revisjoni tulemustes /4/. Objekti petrograafiat täpsustas 13. apr. 1939.a. K. Müürisepp. | ||
| Kirjandus | <KIRJANDUS> 1. Laugaste, E., Normann, E. 1959. Muistendid Kalevipojast. Tln. 2. Looduskaitse I. 1937. Tln., lk. 180. 3. Looduskaitse teatmik. 1960. Tln., lk. 276. 4. Ü/K "Metsaprojekt", Eesti Metsakorralduskeskus Tudu Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. I köide. Koost. M. RAid. Tln., 1986. Käsikiri. | ||
| Koostanud | Koostanud:H. Viiding Täiendas K. Müürisepp 26. sept. 1986; 21. nov. 1990. a. (LKR: 17.11.1998, 10:34:58 ) | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Sirtsi küla | ||