Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: SALAJõE KARSTIALAVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaSalajõe maastikukaitseala (KLO1000262)
NimiSALAJõE KARSTIALA
AsukohakirjeldusVeski ja Salajôe küla, 2,5 km Haapsalu lahest.
( LKR: 16.11.2000, 10:35:49 )
Kaitse<KAITSE>
On vôetud kaitse alla 22.04. 64. a. Haapsalu raj. RSN TK otsusega. Objekti pindala on antud 2,0 ha. Soovitav on kehtestada P.Kohava )1988) skeemil näidatud piirid ja pindala 5,7 ha. Tähistada karstiorg, Tiberna auk ja suuremate allikate kohad külas. 2000. a. on Salajôe kurisd ja allikad üksikobjektidena looduskaitse all.

( LKR: 16.11.2000, 11:46:47 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
Vilberg, G. Salajôed ja maa-alused koopad Eestis. - "Sirvilaudade" XXV juubeliaasta lisa. Tartu, 1921.
Vilberg. G. Kodumaal rännates II. Tln., 1923.
Albert, J. Salajôe Haua haud. - Loodusvaatleja. 1933, 2.
Kas tunned maad. 1965. Koost. E.Varep. Tallinn, lk. 310.
Talu, J. Veed voolavad maa all. - Töörahva lipp, 1968, 20.03.
Heinsalu, Ü., Timm, V., Karise, V. 1976. Looduskaitset vajavad allikad Eestis. - Rmt.: ENSV maapôue kaitsest. Tln., lk. 68-95.
Heinsalu, Ü., Pill, A. 1981. Karst Haapsalu rajoonis. - Rmt.: Inimtegevus ja keskkonnakaitse. Tln., lk. 92-93.
Kohava, P. Läänemaa Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Käsikiri. Tln., 1988. Eesti Metsakorralduskeskus.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Pirgu lademe avamusel esinev 20 ha suurune karstihäilude ja lehtritega ala, kus kaob Salajôgi (mis algab Leide järvekesest) maa alla. See nn. neeldumisala on 600 m pikk, 100 m lai ja 7,5 m sügavune, osalalt vôsastunud karstiorg, kus leidub 35 mitmesuguses arengustaadiumis olevat rohtunud, ajuti mudase pôhjaga karstilehtrit. Neist suuremad on vannisarnased, kuni 50 m pikad, 20 m laiad ja kuni 4,5 m sügavad. Mônes kohas paljandub vähe aluspôhi. Suuremad lehtrid asuvad karstioru lôunaosas ja neid hüüti Haua haudadeks (Haua talu nime järgi). Neeldumisalale voolab 15 km pikk Salajôgi ehk Veskijôgi ja sellesse suubuv Oru peakraav (11 km). Nende valgla on kokku 110 km/2 (Eesti NSV ..., 1986). Enne neeldumisala voolab vesi kraaviks muudetud sängis. Jôe vooluhulk ulatub 2,2 m/3/s. Jôgi voolab maa all 1,3 km ulatuses, olles Pôhja-Eesti maa-aluset jôgede hulgas kolmandal kohal. Veevaesel ajal voolab Salajôes vaid môni liiter vett sekundis.
Suvel, väikese vooluhulga ajal, neeldub vesi esimestes kurisudes, suurveega ulatub aga vesi maanteeni, täites laialt karstioru, kus siis esineb järv.
Salajôgi väljub suurvee ajal nn. Tiberna jôe alguses, Tiberna augus, mis on kuni 20 m laiune ja 2,5 m sügav nôgu ja mis asub 0,6 km edelas pôldude vahel, aga samuti arvukates allikaohtades Salajôe küla talude koplites veel 350-700 m edela ja lääne pool. Pôrumaa talu salvkaev on allika peal. Môned allikad on suurvee ajal tugeva survega ja nende peal on siis veekuhjake. Tiberna auk on ajutiste allikate koht, mis on suurema osa aastast kuiv.
Salajôe küla koplite allikafrondi pikkus ulatub 400 m-ni. Ka siin jääb suurem osa allikatest suvel kuivaks. Sellel ajal väljub jôgi väikeste allikatena lahe ääres.
Salajôe neeldumisala ja allikateala vahel esineb vaid môni väike langatuslehter.
KoostanudKoostanud:Ü. Heinsalu; H. Kink
august, 1993. a.; august 2000. a.
(LKR: 16.11.2000, 11:38:56 )
SeisundRahuldav. Kurisude neeldumisvôimet on vähendanud setted, mis kuivenduskraavi vesi on toonud soost. Môned külas asuvad allikad on süvendatud.
( LKR: 16.11.2000, 11:40:14 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, ökoloogiline, maastikuline, ôppeotstarbeline, veemajanduslik (allikate vett kasutavad talud). Läänemaa suurim karstiala.
Uuritus<UURITUS>
Uurinud G.Vilberg, 1921, 1923; J.Albert, 1933; pôhjalikumalt Ü.Heinsalu, 1984; P.Kohava, 1988 jt.
LoodusobjektKarstivorm
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne maakond, Lääne-Nigula vald, Salajõe küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Vedra küla