| Kaitsealune ala | Rändrahn; (Massu rändrahn) (KLO4001017) |
| Nimi | MASSU RAHN e. MASSU SUURKIVI e. SHURIKOVI KIVI |
| Asukohakirjeldus | Risti - Virtsu mnt. 2 km pôhja pool, end. Massu môisast 1,5 km lôunas ja Massu - Kômsi teest 400 m läänes, Uue Virtsu külast läände viivast pôlluteest 50-60 m pôhja pool, betoonpostiga elektriliini all, vôsastunud pôllusaarel. Kergesti ligipääsetav. Topokaardil 1:25000 märgitud.Shurikovi kivi (end. taluomaniku nimi).
( LKR: 13.09.2000, 08:59:55 )
( LKR: 13.09.2000, 09:17:04 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Vôetud kaitse alla Massu Suure kivi nimetuse all 23. nov. 1937 *RT 1938 nr. 14, lk. 402). Teistkordselt vôeti kohaliku kaitse alla Haapsalu RSN TK poolt Massu rahnu nime all. Hoida looduskaitse all, teha korrastusraie ja tähistada.
( LKR: 13.09.2000, 09:16:14 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. 1986. Lk. 69.
Kohava, P. Läänemaa Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Tln., 1988. Käsikiri. |
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Gneissrahn, hall, kohati peene, kohati keskmiseteraline, paljude pegmatiidisoonte ja korrapäratute pesadega. Neist moodustunud lôhepinnad jätavad eksliku mulje kivimi jämedateralisusest ja on varasema ebaôige kivimimäärangu pôhjuseks. Rahnus esineb palju lôhesid, eriti [laosas, mis soodustavad kivi edasist lagunemist. Lôhede tôttu on rahnu lael vaondid, mis on enamasti kaldu läände. Neid kasutati vôib-olla vanasti ohvrirituaalidel. Tihedalt liibuva toominga-pihlaka-magesôstra pôôsastiku tôttu on kivi tugevasti sammaldunud. Jalamile on veetud väiksemaid pôllukive. Rahnu môôtmed on:
pikkus 5,5 m; laius 3,8 m; kôrgus 2,3 m; ümb. 16,8 m - H.Viiding, 1986;
6,1 4,4 2,2 16,6 P. Kohava, 1988;
4,8 4,1 2,3 13,8 E. Pirrus, 1992.
Lähedal (0,4 km kagus) on kivikalme - arheoloogiline mälestis.
|
| Koostanud | Koostanud:E. Pirrus
25.07. 1992. a.
(LKR: 13.09.2000, 09:12:15 ) |
| Seisund | Rahuldav. Tähistus puudub. Kôrval on katkine EV aegne betoontähis.
( LKR: 13.09.2000, 09:12:49 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline.
|
| Uuritus | <UURITUS>
Uuritud korduvalt. Pärast II Maailmasôda esimesena H.Rebassoo (1955), seejärel P.Kohava (1988). Viimane tegi plaani, kivi vaated ning andis môôtmed. E. Pirrus uuris 19.07. 1992. a. (revisjon, täpsustaud pôhiplaan ja muu andmestik).
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |