Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Tõrvajõe jugaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaTõrvajõe joa astang (KLO4001050)
NimiTõrvajõe juga
AsukohakirjeldusTõrvaje küla; on vasakul pool Tallinn - Narva maanteed Tõrvajõel, 700 m Peeterristi küla kohal olevast teeõgvendusest Narva poole, teetruubist 200 m pärivoolu.
KaitseOn looduskaitse all (Eesti NSV MN korraldus nr. 331-k, 13. märtsist 1959.a.). On avaldatud andmeid, 1t 1980.a. suvel maantee truubi parandamisel joa astang hävitati, kuid 1989.a. kevadel tehtud kontroll ei kinnitanud seda.

( LKR: 09.11.1998, 11:36:28 )
Kirjandus1. Aaloe, A. T?rvaj?e juga. - Looduskaitse teatmik. Tln, 1960, lk. 155-156.
2. Aaloe, A., Miidel, A. Eesti pangad ja joad. Tln., 1967, 72 lk.
3. Kaasik, T. Kuida on kaitstud meie joad. - Eesti Loodus, 1972, nr. 2, lk. 96-98.
4. Kaasik, T. Kui palju on eestis jugasid. - Eesti Loodus, 1973, nr. 11, lk. 672-673.
5. Künnapuu, S. Mis saab meie jugadest? - Noorte Hääl, 15. aug. 1984.
6. Martin, A. Pisijoad Ida-alutagusel. - Loodusvaatleja, 1936, nr. 1, lk. 10-13.
Orviku, K. Jugadest P?hja-Eesti pangal. - Eesti Loodus, 1935, nr. 4, lk. 124-127.
IseloomustusTõrvajuga asub samanimelisel ojal, mis suubub Narva jõkke. Oja puhandab Tõrvajõe küla juures Põhja-Eesti paekallast. Tallinn - Narva maanteest pärivoolu org sügavneb, oja vool kiireneb. Enna juga langeb vesi 6 m ulatuses 1,6 m, moodustades paekihtidel kaskaadi. Joa astangu kõrgus on 1,8-2,2 m, sõltuvalt veepinna seisust. Joa laius on 6 m. Joast allavoolu jääb 20-30 m laiune ja kuni 10 m sügavune kanjon.
Geol.-min.kand. S. Mägi järgi ülalpool juga paljanduvad oja põhjal Kunda ja Volhovi lademe alam-ordoviitsiumi ;ubjakivid. Joa astangu moodustavad Volhovi ja Latorpi lademe lubjakivid, glaukoniitliivakivid ja glaukoniitaleuriit. Viimaste kohale on joaseinas kuni 1 m sügavune kulbas. Joa ees oleva hiiu kirnu põhjas võib paljanduda ka Ceratopyge lade, sest siin kirnu serval on diktüoneemaargiliidi tükke.
Mõnikümmend meetrit joast pärivoolu paljandub S.Mägi järgi kanjoni vasakul seinas ülalt-alla:
0,15 m - lokaalmoreen;
2,4 m - Kunda lademe hallid vahelduva paksusega savikad harvade glaukoniidi teradega, allpool dolomiidistunus ja kavernoossed lubjakivid. On mergli vahekihte;
2,5 m - Volhovi lademe hallid ja violetjad glaukoniiditeradega paksukihilised lubjakivid, mitmete tugevate katksestuspindadega; lademe alumisel piiril tasane sägavate torujate süvenditega katkestuspind (nn. püstakkiht);
1,85 m - Latorpi lademe hallid paksukihilised lubjakivid, mille all glaukoniitliivakivid ja nõrgalt tsementeerunud glaukoniitne aleuroliit;
0,1 m - Ceratopyde lademe diktüoneemaargilliidid.
KoostanudKoostanud:A. Miidel
detsember, 1990. a.
(LKR: 09.11.1998, 11:28:53 )
SeisundHea. On olemas looduskaitset tähistav märk. Tallinn-Narva mnt. ääres on asukoha viit.
TähtsusKomplektne - teaduslik, maastikuline ja ?ppeotstarbeline, kuid tänu heale paljandile eelk?ige teaduslik, sest siin avanevad alamordoviitsiumi lademete kihistud ja kihistikud, mis levivad ainult Ida-Eestis. Sellest tuleneb samuti suur ?ppeotstarbeline väärtus.
LoodusobjektJoaastang
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiIda-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Tõrvajõe küla