Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1976.06.09 ENSV MN määrus 9. juunist 1976. a. nr. 281 2. veebruaril 1971.a sõlmitud "Peamiselt veelindude pesitsuskohtadena rahvusvahelist tähtsust omavate märgalade konventsioonist" tulenevate nõukogude poole kohustuste täitmise tagamise abinõude kohtaVäljad: peida ,kuva
Vastu võetud09.06.1976
RekvisiitENSV T 1976, 28, 264
PealkiriENSV MN määrus 9. juunist 1976. a. nr. 281
2. veebruaril 1971.a sõlmitud "Peamiselt veelindude pesitsuskohtadena
rahvusvahelist tähtsust omavate märgalade konventsioonist" tulenevate
nõukogude poole kohustuste täitmise tagamise abinõude kohta
Sisu

2. VEEBRUARIL 1971. A. SÕLMITUD "PEAMISELT VEELINDUDE

PESITSUSKOHTADENA RAHVUSVAHELIST TÄHTSUST OMA-

VATE MÄRGALADE KONVENTSIOONIST" TULENEVATE NÕU-

KOGUDE POOLE KOHUSTUSTE TÄITMISE TAGAMISE ABINÕUDE

KOHTA

ENSV Ministrite Nõukogu määrus

9. juunist 1976. a. nr. 281

(ENSV Teataja 1976. nr. 28. art. 264)

Vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 26, detsembri 1975. a. määrusele nr. 1046 Eesti NSV Ministrite Nõukogu

m ä ä r a b:

1. Eesti NSV ministeeriumidel ja keskasutustel ning linnade ja rajoonide täitevkomiteedel võtta teadmiseks ja

juhindumiseks, et:

1) on kinnitatud juurdelisatud "NSV Liidu territooriumil asuvate, peamiselt veelindude pesitsuskohtadena rahvusvahelist

tähtsust omavate märgalade nimestik"

2) NSVL Põllumajanduse Ministeeriumile on pandud "Peamiselt veelindude pesitsuskohtadena rahvusvahelist tähtsust

omavate märgalade konventsiooni" Nõukogude poole kohustuste täitmine, sealhulgas vastava dokumentatsiooni ja

informatsiooni esitamine ettenähtud korras Rahvusvahelisele Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidule.

2. Panna käesoleva määruse punktist 1 tulenevate kohustuste täitmine ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse

Ministeeriumile ning ENSV Põllumajanduse Ministeeriumile.

3. Kinnitada rahvusvahelise tähtsusga Matsalu märgala piir vastavalt lisale.

4.- 7 (Välja jäetud kui ajutise või mittenormatiivse iseloomuga.)

8. Keelata 1. aprillist 1977. a. sportlik jd harrastuslik kalapüük Matsalu lahe idaosas alates joonest, mis ühendab

Saastna neeme lahe põhjakaldaga Kiideva sadmast 400 m lääne pool.

9. ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumil 1976. a. jooksul tähistada Matsalu märgala piir looduses.

K i n n i t a t u d

NSV Liidu Ministrite Nõukogu

26. detsembri 1975. a. määrusega nr.1046.

NSV Liidu territooriumil asuvate, peamiselt veelindude pesitsuskohtadena rahvusvahelist tähtsust omavate märgalade

n i m e s t i k

1. Valge mere Kandalaksa laht, kaasa arvatud Kandalaksa Riiklik Looduskaitseala (Murmanski oblast, VNFSV).

2. Läänemere Matsalu laht, kaasa arvatud Matsalu Riiklik Looduskaitseala (Eesti NSV).

3. Volga jõe delta, kaasa arvatud V.I. Lenini nim. Astrahani Riiklik Looduskaitseala (Aserbaidzaani NSV).

4. Kaspia mere Kirovi-nim. lahed, kaasa arvatud K z l-Agatsi Riiklik Looduskaitseala (Aserbaidzaani NSV).

5. Kaspia mere Krasnovodski ja Põhja-Tselekeni lahed, kaasa arvatud Krasnovodski Riiklik Looduskaitseala

(Krasnovodski oblast, Turkmeeni NSV).

6. Aasovi mere Sivasi laht, kaasa arvatud Aasovi-Sivasi Riiklik Kaitseala-jahimajand (Hersoni laht, Ukraina NSV).

7. Musta mere Karkinitski laht, kaasa arvatud Krimmi Riiklik Kaitseala-jahimajand (Krimmi oblast, Ukraina NSV).

8. Doonau roostikud, Musta mere Jagorlõki ja Tendrovski lahed, kaasa arvatud Musta mere Riiklik Looduskaitseala

(Odessa, Hersoni ja Nikolajevi oblast, Ukraina NSV).

9. Kurgaldzini ja Tengizi järved, kaasa arvatud Kurgaldzini Riiklik Looduskaitseala (Tselinogradi oblast, Kasahhi NSV).

10. Turgai ja Irgitzi jõe alamjooksu järved, kaasa arvatud Turgai Riiklik Keeluala (Aktjubinski oblast, Kasahhi NSV).

11.Issõk-Kuli järv, kaasa arvatud Issõk-Kuli Riiklik Looduskaitseala (Issõk-Kuli oblast, Kirgiisi NSV).

12. Hanka järv, kaasa arvatud Riiklik Keeluala (Primorje krai, VNFSV)

1976

Akt nr. 54

L i s a

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

9. juuni 1976. a. määrus nr. 281 juurde

Matsalu märgala piiri

k i r j e l d u s

I. Topograafilise kaardi järgi mõõtkavaga 1: 100 000

Matsalu märgala piir määratakse järgmiselt:

Piir algab Haapsalu - Laiküla maantee ristumiskohast Martna teega, kulgeb mööda Haapsalu - Laiküla maantee

lõunapoolset serva 15,5 km kuni Haapsalu Laiküla ja Risti - Virtsu maantee ristumiseni, edasi 8 km mööda Risti - Virtsu

maantee lääne- ja põhja poolset serva kuni ristumiseni Lautna Kloostri teega. Edasi kulgeb piir 8 km mööda

Lautna - Kloostri - Penijõe tee põhja- ja läänepoolset serva kuni Penijõeni. Penijõe silla juurest kulgeb piir sirgjooneliselt

17,3 km kuni teede ristumiseni Rannakülas, edasi 1,7 km mööda maismaad ja 6 km mööda Suurt-Väina edela suunas

kuni punktini 0,5 km Papirahust lõunapoole. Edasi kulgeb piir 12,1 km loode suunas punktini 0,5 km Sipelgarahust

läänepoole, sealt 11,7 km kirde suunas kuni punktini 0,9 km Suur-Härjamaa saarest loodepoole, sealt 2,3 km punktini

0,5 km Sõmeri saarest põhjapoole, edasi kulgeb piir kagu suunas 9,9 km mööda Muhu väina ja 1,0 km mööda

maismaad kuni Tuuru-Puise ja Kiideva teede ristumiseni. Tuuru-Puise ja Kiideva tee ristumiskohast kulgeb piir 12,8 km

sirgjooneliselt kuni Haapsalu - Laiküla maantee ja Martna tee ristumiseni.

lI. Eesti NSV üldkasutatava kaardi järgi mõõtkavaga

1 : 600 000

Matsalu märgalae piir määratakse järgmiselt:

Piir algab Haapsalu - Laiküla maantee ja Marina tee ristumiskohast, edasi kulgeb 16 km Haapsalu - Laiküla maantee

lõunapoolset serva mööda kagusse kuni Haapsalu - Laiküla ja Risti Virtsu maantee ristumiseni, seejärel 6 km

Risti - Virtsu maantee lääne- ja põhja poolset serva mööda 1õunasse ja edelasse kuni ristumiseni Kirbla-Kloostri teega.

Edasi kulgeb piir 10 km mööda Kirbla - Kloostri Penijõe tee põhja- ja 1õunapoolset serva kuni Penijõeni. Penijõe silla

juurest suundub piir 16 km sirgjoont mööda edela suunas kuni teederistumiseni Rannakülas, seejärel 2 km maismaad

mööda edelasse ja 6 km mööda Muhu väina 0,5 km Papirahust 1õuna poole edasi kulgeb piir 12 km loode suunas,

0,5 km Sipelgarahust lääne poole, sealt 14 km kirde suunas 1 km Suur-Härjamaa saarest loode poole, siis 3 km ida

poole 0,5 km Sõmeri saarest põhja poole, edasi suundub piir 10 km kagusse mööda Muhu väina ja 1 km mööda

maismaad kuni Tuuru-Puise ja Kiideva tee ristumiseni. Tuuru-Puise ja Kiideva tee ristumiskohast suundub piir itta 13 km

sirgjoont mööda kuni Haapsalu-Laiküla maantee ja Martna tee ristumiseni.

Failid: peida ,kuva
Seotud fail1976_09jun_nr281_art264 (pdf, 0,4 MB)
Seosed: peida ,kuva
Õigusaktiga seotud kaitsealused alad ja üksikobjektidMatsalu rahvuspark (KLO1000300)