Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1976.12.29 ENSV MN määrus nr 562 Abinõude kohta rahvusvahelise tähtsusega Matsalu märgala ja Matsalu riikliku looduskaitseala edasiseks arendamiseksVäljad: peida ,kuva
Vastu võetud29.12.1976
RekvisiitENSV T 1977, 5, 68
PealkiriENSV MN määrus nr 562
Abinõude kohta rahvusvahelise tähtsusega Matsalu märgala ja Matsalu riikliku looduskaitseala edasiseks arendamiseks
Sisu

1976

Akt nr. 136

136.

ABINÕUDE KOHTA RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA

MATSALU MÄRGALA JA MATSALU RIIKLIKU LOODUS-

KAITSEALA EDASlSEKS ARENDAMISEKS

ENSV Ministrite Nõukogu määrus

29. detsembrist 1976. a. nr. 562

(ENSV Teataja 1977, nr. 5, art. 68.)

1. (Välja jäetud kui mittenormatiivse iseloomuga.)

2. Kinnitada juurdelisatud "Matsalu märgala kasutamise ja kaitse eeskirjad" ja "Matsalu Riikliku Looduskaitseala

põhimäärus".

3.- 4. (Välja jäetud kui mittenormatiivse iseloomuga.)

5. (Välja jäetud kui varem väljaantud akte tühistav.)

1976

Akt nr- 136

Kinnitatud

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

29. detsembri 1976. a. määrusega nr. 562

Matsalu märgala kasutamise ja kaitse

e e s k i r j a d

1. Matsalu märgala on NSV Liidu Ministrite Nõukogu 26. detsembri 1975. a. määruse nr. 1046 alusel lülitatud

rahvusvahelise tähtsusega märgalade koosseisu vastavalt 2. veebruaril 1971. a. sõlmitud "Peamiselt veelindude

pesitsuskohtadena rahvusvahelist tähtsust omavate märgalade konventsioonile". Matsalu märgala piirid on kinnita-

tud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 9. juuni 1976. a. määrusega nr. 281 ja tema pindala on 48 634 ha.

2. Matsalu märgalasse kuulub Matsalu laht koos ümbritsevate roostike, luhtade, rannakarjamaade, metsade ja

puisniitudega ning osa Väinamerest koos meresaartega (Härjamaa saartest kuni Sipelgarahuni ja Papirahuni).

3. Matsalu märgala peamiseks ülesandeks on säilitada piirkonna hüdroloogilisi tingimusi, parandada eelkõige

veelindude rändepeatus- ja pesitsustingimusi, kaitsta lindude pesitsemiseks ning toitumiseks sobivaid kohti ja

suurendada veelindude arvukust.

4. Matsalu märgala territoorium jaguneb loodusmaastikeks ja kultuurmaastikeks.

Loodusmaastikd moodustavad märgala koosseisus Matsalu Riikliku Looduskaitseala, mille kasutamise ja kaitse reziim

määratakse kindlaks "Matsalu Riikliku Looduskaitseala põhimäärusega" ning sisekorra eeskirjadega.

5. Loodusmaastike (39 697 ha) hulka kuuluvad peamiselt loodusliku seisundi säilitanud alad, mis on veelindude

põhilisteks pesitsuspaikadeks.

Loodusmaastikud jagunevad:

1) maa -aladeks, kus looduse arenguprotsessid kulgevad ilma inimese otsese vahelesegamiseta (reservaadid) ja kus

olulisi muudatusi võivad põhjustada ainult loodus õnnetused, kahjurite levik või mõned muud looduslikud faktorid.

Nende alade hulka kuutuvad meresaared (välja arvatud Tauksi saar) koos 200 m laiuse tsooniga, roostikud ja

Matsalu lahe idapoolne osa kuni Keemu - Haeska jooneni üldpindalaga 5184 ha;

2) maa-aladeks, mida on kujundanud pikaajaline inimtegevus (karjatamine. niitmine jne.) ning mis säilivad inimese

kaasabil (reguleeritava looduskasutusega alad). Siia kuuluvad luhad, rannakarja- ja heinamaad, metsad, puisniidud,

perspektiivsele väljaarendamisele mittekuuluvate asulate ja üksikhoonete maa-alad, märgala Väinamere akvatoorium

ning osa Matsalu lahte üldpindalaga 34513 ha. Ökoloogiliste tingimuste säilitamiseks nendel aladel on vajalik väl-

jakujunenud intensiivsusega inimtegevus.

6. Reservaatides on keelatud igasugune majanduslik tegevus, samuti on seal üldreeglina keelatud inimeste viibimine.

Erandina on reservaatides lubatud teaduslik uurimistöö ning veelindude elutingimuste parandamiseks ettenähtud

tegevus. Reguleeritava looduskasutusega aladel on keelatud tegevus, mis võib põhjustada pöördumatuid muudatusi

looduses nagu maavarade kaevandamine, maa kuivendamine jne.

7. Kultuurmaastike (8937 ha) hulka kuuluvad inimtegevusest oluliselt mõjustatud alad, kus ülekaalus on

põllumajanduslikud kõlvi kud. Kultuurmaastikud moodustavad veelindude peamiste pesitsus- ja toitumisalade

kaitsetsooni. Majanduslik tegevus ja asulale väljaehitamine toimub siin vastavalt kinnitatud planeerimisprojektidele,

kusjuures neil aladel ei nähta ette haritava maa olulist suurendamist. Kõik muudatused kultuurmaastike

maakasutamises nagu uued maaeraldused, uute kuivendusvõrkude projekteerimine ja ehitamine või olemasolevate

kuivendusvõrkude ja eelvoolude rekonstrueerimine kooskõlastatakse ENSV Mertsamajanduse ja Looduskaitse

Ministeeriumiga.

8. Kultuurmaastikualadel on keelatud:

1) lageraied metsamaal, karjääride rajamine ja maavarade kaevandamine nende väljavedamiseks ning kasutamiseks

väljaspool märgala piire, väetiste ja mürkkemikaalide külv lennukitega ja nende külv lumele;

2) jahipidamine, lindude ja imetajate hävitamine, vigastamine ja püüdmine, linnupesade lõhkumine ning linnumunade

korjamine.

9. Matsalu märgalale ei rajata uusi tööstuskomplekse ega puhkeasutusi, samuti ei organiseerita seal aiandus- ja

suvilaehituskooperatiive.

l0. Matsalu märgala kasutamise ja kaitse reziimi täitmise tagavad ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium,

ENSV põllumajanduse Ministeerium ja Haapsalu Rajooni Täitevkomitee.

11. Matsalu märgala plaanipärast tegevust juhib ja kontrollib ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, kes

vastavalt kehtivale seadusandlusele:

1) tagab Matsalu märgala ja selle koosseisu kuuluva Matsalu Riikliku Looduskaitseala väljaarendamise. mille juhtimist

teostab Matsalu Riikliku Looduskaitseala direktsiooni kaudu;

2) kooskõlastab märgala eri piirkondade planeerimis- ja perspektiivplaanide projekte;

3) annab märgalal välja erilube üksikute looma- või linnuliikide arvulise või soolise vahekorra reguleerimiseks või nende

püügiks teaduslikul otstarbel.

12. Matsalu märgala kasutamist ja kaitset suunab ning järelevalvet märgalal kehtestatud reziimi täitmise üle teostab

Matsalu Riikliku Looduskaitseala direktsioon. Vajadusel võib looduskaitseala direktor peatada tegevuse, mille tagajärjel

oluliselt rikutakse märgala kasutamise ja kaitse eeskirju, informeerides sellest Haapsalu Rajooni Täitevkomiteed,

vajadusel ka majandi või ettevõtte kõrgemalseisvat organit ja ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi

lõpliku otsuse tegemiseks.

1976

Akt nr. 136

K i n n i t a t u d

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

29.detsembri 1976. a. määrusega nr. 562

Matsalu Riikliku Looduskaitseala

p õ h i m ä ä r u s

1. uldsätted

1. Matsalu Riiklik Looduskaitseala on asutatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242

(ENSV Teataja 1957 nr. 14, art. 125) ning ta kuulub veelindude pesitsuskohana rahvusvahelist tähtsust omava

Matsalu märgala koosseisu selle loodusmaastikuna. Matsalu Riikliku Looduskaitseala pindala on 39 697 ha., sellest

veepinda 26 273 ha.

2. Matsalu Riikliku Looduskaitseala põhiülesanded on:

1) kaitsta Matsalu lahte ja selle ümbrust kui NSV Liidu loodeosa ning Läänemere piirkonna kõige suuremat ja

rikkalikumat rändlindude pesitsemis-, rändepeatus- ja sulgimispaika, säilitada looduskaitseala omapära ning sealseid

looduslikke kooslusi;

2) organiseerida ja teha loodusnähtuste, ökoloogiliste süsteemide ja üksikute loodusvarade uurimist, kaasates sellele

tööle vastava profiiliga teadusasutusi ning rajada uurimistöödeks vajalik baas, tutvustada uurimistulemusi üldsusele:

3) teha looduskaitsealast propagandat ja selgitustööd elanikkonna, eriti noorsoo hulgas, tutvustada neile

keskkonnakaitsealaseid probleeme ning seoseid looduses;

4) täita muid ülesandeid, mis on seotud looduskaitseala ning kogu Matsalu märgala väljaarendamise ja kaitsega.

3. Põhiülesannete paremaks täitmiseks vastavalt "Matsalu märgala kasutamise ja kaitse eeskirjadele" jaguneb

looduskaitseala järgmisteks piirkondadeks:

1) maa- alad kus looduse arenguprotsessid kulgevad ilma inimese otsese vahelesegamiseta (reservaadid). Siia

kuuluvad meresaared (välja arvatud Tauksi saar) koos 200 m laiuse tsooniga, roostikud ja Matsalu lahe idapoolne osa

kuni Keemu - Haeska jooneni üldpindalaga 5184 ha;

2) maa - alad, mida on kujundanud pikaajaline inimtegevus (karjatamine, niitmine jm.) ning mis säilivad inimese kaasabil

(reguleeritava looduskasutusega alad). Siia kuuluvad luhad, rannakarja- ja heinamaad, metsad, puisniidud,

perspektiivsele väljaarendamisele mittekuuluvate asulate ja üksikhoonete territoorium, märgala Väinamere akvatoorium

ning osa Matsalu lahte üldpindalaga 34 513 ha.

II. Matsalu Riikliku Looduskaitseala looduse kaitse

4. Looduskaitseala looduse omapära säilitamine ja eripiirkondades lubatud majandustegevus toimub kooskõlas

"Matsalu märgala kasutamise ja kaitse eeskirjadega", käesoleva põhimäärusega ja looduskaitseala piiresse jääva maa

kasutamise kohta kinnitatud perspektiivplaanide, planeerimisprojektide ja skeemidega, mille täitmine on kohustuslik

kõigile maakasutajatele looduskaitsealal.

5. Looduskaitseala maa kasutamine võib toimuda ainult tingimusel, et tagatakse looduskaitseala maastiku ilme,

olemasolevate looduslike tingimuste ja koosluse ning taimestiku ja loomastiku säilimine.

6. Looduskaitsealal on keelatud:

1) uute tootmiskomplekside, sadamate ja paadikuuride ehitamine, aiandus ning suvilaehituskooperatiivide

organiseerimine ja puhkeotstarbeliste ehitiste rajamine, maa eraldamine uuteks individuaalehituskruntideks,

puhkebaasideks, pioneerilaagriteks jm. puhkeehitisteks;

2) haritava maa pindala suurendamine ning looduses pöördumatuid muudatusi põhjustavad tööd nagu maaparandus,

uute eelvoolude rajamine läbi looduskaitseala ,lageraied metsamaal, maavarade kaevandamine jne;

3) pinnavormide rikkumine, samuti üksikute loodusobjektide kahjustamine ning vee ja pinnase saastamine;

4) sportlik ja asjaarmastajalik kalapüük looduskaitseala vetes ida pool joont, mis ühendab Saastna nina maismaaga

400 m endisest Kiideva sadamast lääne pool, samuti vähipüük looduskaitseala veekogudes;

5) roo ja rohu põletamine ning rohu niitmine ajavahemikul 1. märtsist 1. oktoobrini, välja arvatud roo niitmine lindude

elutingimuste parandamiseks;

6)väetiste ja mürkkemikaalide külv lennukitega ja nende külv keltsale või lumele;

7) loomade karjatamine luhas ja saartel, välja arvatud Tauksi saar;

8) jahipidamine, lindude ja imetajate hävitamine, vigastamine, püüdmine või hirmutamine, pesade lõhkumine ning

linnumunade korjamine;

9) inimeste viibimine looduskaitseala direktsiooni loata. See keeld ei laiene kohalikele elanikele ning antud piirkonnas

töö organiseerimise ja kontrolliga seotud isikutele;

l0) vanade hoonete ümberehitamine, mille tagajärjel muudetakse oluliselt hoonete välisilmet:

11) mootorsõidukite liikumine ja parkimine väljaspool teedevõrku ja selleks ettenähtud kohti, välja arvatud majanduslike

tööde ja järelevalve ülesannetega seotud mootorsõidukid;

12) laagrite ja telkide püstitamine ning lõkete tegemine väljaspool selleks ettenähtud kohti või ilma looduskaitseala

direktsiooni loata.

7. Looduskaitsealal ühtse ja koordineeritud korra tagamiseks, lähtudes käesolevast põhimäärusest ning looduskaitseala

ülesannetest kinnitab ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium kooskõlastatult ENSV Põllumajanduse

Ministeeriumi ja Haapsalu Rajooni Täitevkomiteega Matsalu Riikliku Looduskaitseala sisekorra eeskirjad.

8. Vajadusel võib ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium kooskõlastatult Haapsalu Rajooni

Täitevkomiteega looduskaitseala reziimi kindlustamiseks, teadusliku uurimistöö korraldamiseks või üksikute

loodusvarade otstarbekamaks kasutamiseks ning kaitseks anda välja erikorraldusi ja eeskirju.

III Matsalu Riikliku Looduskaitseala juhtimine

9. Looduskaitseala väljaarendamist organiseerib ja kontrollib ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, kes

kehtestatud korra kohaselt:

1) määrab ametisse looduskaitseala direktori;

2) kooskõlastab Matsalu Riikliku Looduskaitseala territooriumi puudutavate perspektiivplaanide projektid, samuti

looduskaitseala loodusvarade kasutamise või loodusliku seisundi muutmisega seotud planeerimisprojektid ja tööd

selleks ettenähtud korras;

3) annab välja erilube looduskaitseala üksikute imetaja-, kala- või linnuliikide arvulise või soolise vahekorra

reguleerimiseks või nende püüdmiseks teaduslikel eesmärkidel.

10. Matsalu Riikliku Looduskaitseala tegevust juhib direktor vastavalt kehtivale seadusandlusele, "Matsalu märgala

kasutamise ja kaitse eeskirjadele". käesolevale põhimäärusele ja Matsalu Riikliku Looduskaitseala sisekorra

eeskirjadele.

11. Matsalu Riikliku Looduskaitseala direktor:

1) organiseerib looduskaitseala plaanipärast väljaarendamist tihedas koostöös looduskaitseala territooriumil paiknevate

majandite ja ettevõttetega ;

2) tagab Matsalu märgala kaitsereziimi täitmise ja plaanipärase väljakujundamise;

3) vaatab läbi Matsalu märgala ja looduskaitseala käsitlevate planeerimis- ja ehitusprojektid;

4) reguleerib looduskaitseala külastamist;

5) võib peatada tegevuse, mille tagajärjel oluliselt rikutakse "Matsalu märgala kasutamise ja kaitse eeskirjade",

käesoleva põhimääruse või muu normatiivaktiga kehtestatud korda, informeerides sellest Haapsalu Rajooni

Täitevkomiteed, vajadusel ka majandi või ettevõtte kõrgemalseisvat organit ja ENSV Metsamajanduse ja Loodus-

kaitse Ministeeriumi lõpliku otsuse tegemiseks;

6) organiseerib teaduslikku uurimistööd Matsalu märgala kohta;

7) erandlike ilmastikutingimuste korral võib kooskõlastatult Haapsalu Rajooni Täitevkomiteega looduskaitseala luhtadel,

ranna-, heina- ja karjamaadel, kus pesitseb massiliselt linde, keelata heina niitmise ja karjatamise enne 20. juunit.

12. Teadusliku uurimistöö korraldamiseks tegutseb Matsalu Riikliku Looduskaitseala direktsioon tihedas koostöös

teadus- ja uurimisasutuste ning kõrgemate õppeasutustega, võttes aluseks Matsalu märgala ja looduskaitseala kohta

kinnitatud või looduskaitsealaga kooskõlastatud teadusliku uurimistöö programmi.

13. Matsalu Riikliku Looduskaitseala kaitsereziimi tagamiseks on looduskaitseala järelevalvetöötajatel õigus:

1) nõuda reziimi rikkunud külastajate lahkumist looduskaitseala territooriumilt:

2) teha looduskaitseala territooriumil tegutsevatele ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele ja kodanikele

kooskõlas kehtiva seadusandlusega kohustuslikke ettekirjutusi:

3) vormistada materjalid õiguserikkujate vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud korras;

4) nõuda õiguserikkujatelt seaduses ettenähtud korras looduskaitsealale tekitatud kahju materiaalset hüvitamist või

nende tekitatud kahjulike tagajärgede likvideerimist.

14. Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal on juriidilise isiku õigused ning Eesti NSV riigivapi kujutise ja oma nimetusega

pitsat.

Failid: peida ,kuva
Seotud fail1976_29det_nr562_art68 (pdf, 0,8 MB)
Seosed: peida ,kuva
Õigusaktiga seotud kaitsealused alad ja üksikobjektidMatsalu rahvuspark (KLO1000300)