Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Äntu allikajärvede ja ooside alaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaÄntu maastikukaitseala (KLO1000181)
NimiÄntu allikajärvede ja ooside ala
AsukohakirjeldusNômme-Ebavere oosideaheliku kôrval.
( LKR: 28.08.1998, 10:50:32 )
Kaitse<KAITSE>
Järved on vôetud riikliku kaitse alla 1978.a.ja loodud Äntu järvede kaitseala. Vaja on oluliselt vähendada järvede toiteala hajureostust, mis on järvedest idas ja pôhja pool. Väike-Maarja ümbruse reovett tuleb hakata oluliselt vähendama ja mujale juhtima (Pôldemaa,M. Kuidas kanaliseerida reovett PAndiveres. 1990, 3, lk. 11-18). Kaitseala nimetada maastikuliseks, allika-järvede ja ooside kaitsealaks. Sellega liita Ebavere mägi.

( LKR: 28.08.1998, 11:31:59 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Laugaste, R. PAndivere järvede hüdrokeemiast ja fütoplanktonist. - Keskkonnakaitse, 1990, 3.
2. Lôugas, L. Äntu looduse ôpperada. Tln., 1986.
3. Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977.
4. Mäemets, A. Matk Eesti järvedele. Tln., 1989.
5. Rakvere Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Koost. M.Raid. Käsikiri Eesti Metsakorralduskeskus. Tln., 1981.
6. Pandivere Riiklik Veekaitseala. Karst ja allikad. 1994. Koost. Geoloogia Inst., AS Maves, lk. 56.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Rühm karstiveest toituvaid heledaveelisi alkalitroofseid metsajärvi kaunis ooside maastikus, mida ühendab Järveoja. Järvedest algab Äntu oja, eesvool - Pôltsamaa jôgi
1. Äntu Sinijärv (nim. ka Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv) on väga sopiline, kahe poolsaarega. Pindala - 2,4 ha. Pôhjas on palju allikaid. Sügavus ulatub 7,5 m-ni. Kaldad ôôtsikulised. Pôhjas järvelubi. Eesti kôige selgema ja kôige sinisema veega järv (vee läbipaistvus horisontaalselt môôdetuna 13,5 m).
2. Äntu Roheline järv (ka Äntu Väikejärv, Vahejärv) pindalaga 0,8 ha. Keskmine sügavus 3,3 m. Pôhjas järvelubi. Järve kaldad ôôtsikulised. Vesi kollakasroheline ja hea läbipaistvusega.
3. Äntu Valgjärv on kujult ümmargune. Pindalaga 1,4 ha, sügavus 8 m. Vee läbipaistvus 4,7 m. Pôhjas järvelubi, kaldad kohati ôôtsikulised.
4. Linaleojärv ehk Linajärv pindalaga 0,25 ha.
5. Mäeotsa ehk Mäetaguse järv pindalaga 0,25 ha. Kaldad on kohati ôôtsikulised. Talvel jääb ummikusse.
6. Kaanjärv.
7. Umbjärv.
1987. ja 1988.a. uurimisandmeil oli Sini- ja Valgjärve vesi reostunud väga tugevasti lämmastikuga (esimese Nüld kuni 3535 mg/m3, teise kuni 2730 mg/m3), kusjuures Sinijärves oli ka üsna suur fosfori sisaldus (üld-P kuni 60 mg/m3). Ilmselt môjutab järvede seisundit Väike-Maarja ümbruse reostus, vôimalik, et ka hüpereutroofne Saltsi järv (üld-N 2606 mg/m3), mis vôib samuti môjutada karstivete rezhiimi. Sinijärves oli ka palju sulfaate (kuni 65 mg/l).Äntu allikajärvede vee keemiline koostis 1991-1993.a. oli pH 7,4-7,8; N[ld kuni 5 mg/l; NO3 3,1-8,8 mg/l; Cl 6,4-12,4 mg/l; SO4 27-34 mg/l.Järves leidub haruldasi vetikaid, pôhilised kalad on ahven, särg.
Järvestikus on matkarada, parkla ja puhkeplats.
Äntu järvedeala maastik on väga huvitav pinnavormide poolest. Järvede alasse jääb osa Nômme ja Ebavere vahel asuvatest oosidest, mis on pôhja-lôunasuunalised ning nendega pôimuv môhnastik, mille sügavamates lohkudes asuvadki järved. Ala idapiiril asub lavajas oos nôlva kaldega kuni 18° ja kôrgusega järvede suhtes 8 m. KA ala kaguosas asub lainjas lavajas oos, millest otse läände jääb soost ümbritsetud 8 m kôrgune môhn. Ala eriti huvitav oos on Punamägi suhtelise kôrgusega 23 m ja nôlvade kallakusega 25°. Oosi piirab läänest Järveoja, idast Nômme (Kärsa) jôgi. Oja suubub jôkke Punamäe lôunaotsa juures. Oosi lôunaotsal asus muinasajal vôimas linnus.
Äntu järvede kaitsealal on luuletaja Kersti Merilaasi lapsepôlvekodu. Kodumaastikule on ta pühendanud luuletusi. Siinsed järved ja metsad on inspireerinud Evald Tammlaant ja August Allet.
KoostanudKoostanud:Ü. Heinsalu; A. Mäemets
26. nov. 1990.
(LKR: 28.08.1998, 11:23:15 )
SeisundRahuldav. Vee koostist järvedes ja allikates môjutas oluliselt Väike-Maarja poolt tulev hajureostus. Järved on hakanud eutrofeeruma.
( LKR: 28.08.1998, 11:24:26 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, limnoloogiline, maastikuline, ökologiline, ôppeotstarbeline, kultuurilooline, tervistav. Sinijärv ja Valgejärv on oma selge vee ja sügavuse ning sinetava vee poolest üliharuldased. Valgejärves käiakse suplemas. Järvedele on pühendatud luuletusi (K. Merilaas). Järved on inspireerinud ka E.Tammlaant ja A.Allet. Ümbruskonna kohta leidub muistendeid.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kärsa küla
Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Liivaküla küla
Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Nõmme küla
Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Äntu küla