Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Viitna oosid ja järvedVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaViitna maastikukaitseala (KLO1000435)
NimiViitna oosid ja järved
AsukohakirjeldusViitnast lôuna pool, Viitna ja Loobu jôe vahel.
( LKR: 17.08.1998, 09:05:50 )
Kaitse<KAITSE>
Asus Lahemaa Rahvuspargis. Viitna järved on vôetud Rakvere raj. RSN TK otsusega 11.12. 1978.a. looduskaitse alla. Mitte lubada maastiku rikkumist ja järvede seisundi halvenemist mistahes viisil. Tuleb hakata vähendama koormust Viitna järvedele (piirata puhkajate arvu).
1998.a. Viitna maastikukaitseala, pindala 313 ha.

( LKR: 17.08.1998, 09:57:14 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Eesti järved. Tln., 1968.
2. Kink, H. Arvamus Lääne-Viru maakonna Viitna järvede veeseisu kohta. Lahemaa, 1990, 8, lk. 2.
3. Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977.
4. Mäemets, A. Matk Eesti järvedele. Tln., 1989.
5. Ott, J. Viitna Pikkjärve ökoloogiline seisund. 1990. Käsikiri Vôrtsjärve Limnoloogiajaams.
6. Pihu, E. 40 järve seisundi hinnanh, meetmed ja soovitused nende kasutamiseks II. Trt. 1988. Käsikiri Vôrtsjärve Limnoloogiajaams.
6. Raukas, A., Rähni, E., Miidel, A. Kraevôeje obrazovanija Severnoi Estonii. Tln., 1971 (vene k.).
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Ooside, môhnade ja järvede kompleks (Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv). Eriti silmapaistvad pinnavormid on teravaharjalised radiaalsed oosid, lavaoosid, lavamôhnad ja glatsiokarstilised järvenôod. Suurimad abs. kôrgused ulatuvad peaaegu 100 m-ni, suhtelised kôrgused on oosidel 10-15 m, môhnadel kuni 25 m. Oosid koosnevad jämepurdest, môhnad ja lavamôhnad peeneteralisemast materjalist. Kogu pinnamoe kompleks on kujunenud liustiku liikumisega samasuunalistes liustikulôhedes. Ooside ja môhnade kujunemise algus oli tôenäoliselt eriaegne, kusjuures oosid hakkasid varem kujunema. Pinnavormide hilisem kujunemisfaas toimus irdjääs.
Viitna P i k k j ä r v (Suurjärv). Pôhja-lôuna suunas piklik 4-saareline liivaste kallastega umbjärv. Selle pindala on 16,3 ha. Suurim sügavus 7,8 m (1990.a. järve lôunaosas(. Varem oli järve vesi olnud heleroheline kuni kollakasroheline. 1990.a. kevadel oli see isegi pruunikaskollane. Vee läbipaistvus oli 1930-1960. aastatel 4-6 m, nüüd 1,8-4,1 m. Oma tüübilt kuulub järv veel eutrofeerunud oligotroofsete järve hulka, mille troofsustase on jôudnud juba eutroofsele astmele (üldfosfori ja üldlämmastiku keskmine konsentratsioon vees vastavalt 43,3 ja 1238 mg/ü). Järves on siiski veel säilinud eesti Ja NL Punase Raamatu liigid vesilobeelia ja järve-lahnarohi, samuti mitmed oligotroofse vee plankterid. Järve eutrofeerumine on pôhjustanud hapniku kadumise ja väävelvesiniku kogunemist järve süvakihtide vette. Pidevalt toimub järve mudastumine, mudasetete tüseduse kasvamine (praegu mudasete üle 3 m paks). Kaladest on järves viimasel ajal domineerima hakanud särg ja koger, teisele kohale on jäänud ahven; leidub haugi, olevat ka linaskit. Järve eutrofeerumist on ilmselt pôhjustanud rohked suplejad ja allveesportlased (umbes 10.000 inimühikut aastas), aga ka savika kruusa vedu supelrannale *asub järve pôhjaotsas).
Järve peetakse Kalevipoja vähkremisasemeks, sügavaks ja pühaks veekoguks. Keskajal olevat järve ääres olnud kabel, mis koos rahvaga maa alla vajunud.
Viitna L i n a j ä r v (Väikejärv(. Pôhja-lôuna suunas piklik 4,5 ha suurune ja 5-6 m sügavune umbjärv. Valdavalt kôvade kallastega, mis enamasti liivased vôi kruusased, vaid pôhjaotsas ôôtsik. Idakaldal suur motell 2 soome saunaga, kust valgub järve arvestatavat reostust. Järvepôhja katab kuni 8,5 m paksune mudakiht. Järve rohekaskollane kuni piimjasroheline vesi on väikese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,7 m( ja tugevasti kihistunud. Järve pôhjas puudub hapnik ja esineb rohkesti väävelvesinikku. Linajärv on Pikkjärvest veelgi rohkem rikutud, eutrofeerunud oligotroofne järv, mida ilmselt pôhjustas omaaegne intensiivne linaleotus. Praegu on vee keskmine üldfosfori ja üldlämmastiku kontsentratsioon (kuni 31-45 ja 897 mg/mü) lähedane eutroofse järve tasemele. Veetaimede seas on veel säilinud haruldane jôgitakjas, kuid veesisene taimestik on hävinud täielikult. Planktonikoosseis on lähedane hüpereutroofsele järvele. Kaladest on arvukaim koger, leidub ka ahvenat.
KA see järv kannatab puhkajate koormuse all, mida näitab halb vee kolitiiter.
N a b u d i järv (Nasudi järv). Samblaôôtsikust ümbritsetud 0,7 ha suurune allikalise veega järveke, mis ühendatud Nabudi oja kaudu Loobu jôega. Düseutroofne järv.
Viitna Suurjärve lähedal on Kalevipoja künnivaod, hobuse jalajäljed ja nahaase. Narva mnt. ja Kadrina tee kolmnurgas on kaitsealune kalme.
KoostanudKoostanud:R. Karukäpp; A. Mäemets
27. nov. 1990.a.
(LKR: 17.08.1998, 09:45:16 )
SeisundVaevu rahuldav. Linajärves üsna halb. Rikub intensiivne kasutamine suvel puhkealana, eriti Viitna järvede ümbruses. Ala seisundit halvendavad elektriliinide ja teede rajamine ning kämping. Arvatavasti uue Tallinna - Leningradi tee rajamine on tôstnud Viitna ümbruses pôhjavee taset. Aastatel 1987-1990 tôusis veetase 1 m vôrra. Liigne puhkajate koormus on ilmselt pôhjustanud Pikkjärve eutrofeerumist.
( LKR: 17.08.1998, 09:48:32 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik (glatsiaalgeoloogiline, limnoloogiline); ainulaadne maastikuline (kuulub Lahemaa Rahvuspargi liustikutekkelist pinnamoodi iseloomustavate maastike hulka); ökoloogiline; tervistav (intensiivselt kasutatav puhkeala); ôppeotstarbeline (looduse ôpperaja koht).
LoodusobjektJärv
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Kadrina vald, Jürimõisa küla
Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Viitna küla