Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Loosalu sood ja järvedVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKõnnumaa maastikukaitseala (KLO1000505)
NimiLoosalu sood ja järved
AsukohakirjeldusKaiu vald.
KaitseENSV MN määrusega 25.05.81.1. nr. 340 loodi Loosalu
sookaitseala pindalaga 867 ha. Loosalu järv ja selle valgala
vajab täieliku kaitse kehtestamist, suure hüdrobioloogilise
tähtsuse tõttu.
Looduse õpperada tähistati 80-ndate alguses, uuendatud
1998. a. Maastiikukaitseala pindalaga 863 ha.
KirjandusEesti NSV Looduskaitsealuste territooriumide süsteem,
perspektiivsed looduspargid ja kaitsealad. Käsikiri.
Tartu, 1976. ENSV Metsamaj. ja Looduskaitse TUI.
Paidla, A. Loosalu Paluküla looduse õpperada. - "Ühistöö",
14. aug. (nr. 95) ja 16. aug. 1984 (nr. 96).
Monograafia "Eesti järved". Tallinn, 1968 käsitleb põhjalikult
Loosalu järve.
Past, A. 1997. Ökoskandist ökovallini.
Petersoo, T. 1998. Üle soosaarte, läbi laukaraba, mägedele.
- Eesti Loodus, 8, lk. 376-378.
IseloomustusKeila ja Käru jõe vahel veelahkmel kirde-edelasuunalises
nõos asuv ümar rabamassiiv, jääpaisjärve setete alal, kus
esineb tihedalt laukaid. Soo läbimõõt on 3 km, abs. kõrgus
76,1 m ja raba suhteline kõrgus 4 m. Kuni 7 m paksuse
turbalasundi all on õhuke sapropeelikiht. Põhja- ja kaguosas
ning kõrgsoo äärealadel levib madalsookaasik või segamets
rikkaliku alustaimestikuga. Leidub moreenist koosnevaid
soosaari. Üle poole pindalast on raba, mis on valdavalt
laukaraba. Selle keskel asub suur Loosalu e. Kädva e.
Venepele järv, mis on düstroofset tüüpi rabajärv, sügavus
5 m, pindala 34,1 ha. See on suurim rabajärv Eestis. Järv on
tõenäoliselt jäänuk kunagisest suurest veekogust. Kaldail
leidub üksikuid mände ja lehtpuid. Lainetuse tõttu on mõned
puud vette langenud. Järv on nõrga läbivooluga, toitub
peamiselt rabaveest. Kalu esineb vähe. Järves puuduvad
kõrgemad taimed; fotoplankton on vaene, domineerivad
mõned ikes- ja ränivetikate liigid. Leidub haruldasi plankte-
reid (Alona rustica, acantheli Aptomus denticornis jt.).
Zooplanktoni hulga ja koostise poolest kuulub keskmiste
hulka; põhjaloomastik on vähene. Loosalu järv on teadus-
likult väga huvitav. Nähtav väljavool sellest vana kraavi
kaudu on Käru jõkke, varjatud väljavool Keila jõkke.
Väike Loosalu järv - 3,4 ha asub Suurest järvest 200 m
loodes. See on praktiliselt uurimata. Zooplantoni poolest
sarnaneb rabalaukaga. Suurjärvega on ühendatud kinni-
kasvava kraaviga. Abs. kõrgus 73,2 m. Järves on saari, kus
pesitsevad hõbekajakad.
Loosalu raba läänenõlval esineb 1,5 m sügavune omapä-
rane kuiv lohk, kus turvast vaid 0,5 m. Selle all on moreen.
Loosalu järvest läänes on umbes 100 m läbimõõduga metsa-
tukk - Järvehiis. Sealt algab lahtine ojake, mis kaob kohati
turba sisse ja on jälgitav veesoonena kuni Keila jõe ühe
haru lähteni.
KoostanudÜ. Heinsalu, A. Mäemets
SeisundRahuldav.
TähtsusTeaduslik, eriti hüdrobioloogiline, ökoloogiline, veesäilitus-
ala. Järve tähtsus on esteetiline.
UuritusJärve on uurinud hüdrobioloogid 1953-56 ja 1977 (A. Mäe-
mets jt.).
Raba käsitleb põhjalikult A. Loopmann oma kandidaadi-
väitekirjas.
LoodusobjektSood
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiJärva maakond, Türi vald, Kädva küla
Rapla maakond, Rapla vald, Vana-Kaiu küla