Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Karisöödi Metsamajandi liivakivipaljand ja koobasVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPeetri jõe maastikukaitseala (KLO1000173)
NimiKarisöödi Metsamajandi liivakivipaljand ja koobas
AsukohakirjeldusVõru maakond, Mõniste vald. Paljandisse jõudmiseks on vaja Valga-Võru maanteelt Mõnistest sõita mööda edelasse suunduvat külavaheteed üle Kuutsi asula Peetri jõe orgu. Jõeoruni jõudes tuleb Tiitsa veski juures pöörata piki jõeorgu kulgevat teed kagusse. Pisut rohkem kui 3 km pärast on Karisöödi juures sild üle Peetri jõe. Kohe peale silda asuvad Metsamajandi hooned jõe vasakkalda käänus, mis on kujundatud pargiks. Pargi lõunaserval on koopaga paljand.
KaitseEi ole looduskaitse all. Võiks kaaluda kaitse alla võtmist.
KirjandusVarep E. (koostaja).1965. Kas tunned maad. Tallinn, "Eesti Raamat", 752 lk., lk. 681.
Ploom E., Veri K. 1980. Võru rajoon. Siin-ja sealpool maanteed. Tallinn, "Eesti Raamat", 128 lk., lk. 116.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk.93.
IseloomustusKaldajärsakus paljanduvad 10 m ulatuses Amata lademe valged ja kollakasvalged põimjaskihilised liivakivid paksusega kuni 4,5 m.
Paljandis on koobas. Ümaratipulise koopaava kõrgus on 3 m, laius allservas 2,2 m. Koopa sügavus on 2,4 m. Seinad ja lagi on siledad, koopa kõrgus väheneb tagaseinas 2 meetrini. Koopa tagaseina allosas on 2 uuret. Parempoolne on 0,4 m kõrge ja 1 m lai, vasakpoolne 0,4 m kõrge ja 0,6 m lai. Uurded olid vaatluse ajal kuivad, kuigi koopa põhjas oli veidi vett - ilmselt siia vähesel määral vett niriseb.
Koopaava on kunstlikult laiendatud. Esialgselt oli ilmselt tegemist allikakoopaga. Praegu on kunstlikult allika väljavool torustiku abil viidud nõlva lääneserva. Kirjanduslikel andmetel on Karisöödi koopast vanasti viinud pikk maa-alune tee Koivalinna.
Koopa ees olid grillimisseadmed, koopasse oli riputatud pada. Ümbrus on kujundatud hästihooldatud pargiks, mille keskel on kunstlik veesoon saarega.
KoostanudA. Kleesment
SeisundVäga hea. Ümbrus hästikorrastatud, muudetud mõnusaks puhketsooniks.
TähtsusRekreatiivne, turistlik, teaduslik. Hästi ligipääsetav kaunis objekt.
UuritusTeadaolev esmakirjeldus on pärit H. Viidingult 1959. aastast. 60-ndate aastate esimesel poolel uuris seoses geoloogilise kaardistamisega paljandit K. Kajak. Tema poolt kogutud andmed on EGK fondides. Ü. Heinsalu uuris siinset koobast 80-ndate aastate esimesel poolel. 1997-98 tegid paljandis uurimusi L. Ainsaar ja T. Vilkki. Need andmed on TÜ Geoloogia Instituudis. Revisjonülevaatuse tegid 1998. a. suvel A. Kleesment ja E. Pirrus, keda saatsid K. Kirsimäe ja Göteborgi poolt 1998.a. suveülikooli teadur P. Plink.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Rõuge vald, Karisöödi küla