Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kalkahju dolomiidipaljandVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPeetri jõe maastikukaitseala (KLO1000173)
NimiKalkahju dolomiidipaljand
AsukohakirjeldusVõru maakond, Mõniste vald. Peetri jõe vasakul kaldal, Kalkahju metsavahi majast 100 m allavoolu. Paljandini jõudmiseks on vaja Valga-Võru maanteelt Mõnistest sõita edelasse kulgevat külavaheteed üle Kuutsi asula Peetri jõe orgu. Jõeoru veerul, Tiitsa veski juures, tuleb pöörata piki jõeorgu kulgevat teed mööda kagusse. Pisut rohkem kui 3 km pärast tuleb Karisöödi juures ületada jõgi ning sõita piki vasakut oruperve veel ca 2 km kuni paljandini.
KaitseOn looduskaitse all. Kaitse säilitada.
KirjandusLuha A. 1933. Geoloogiline rännak Peetri jõel. Eesti Loodus, 1, 4, lk.76-81.
Bölau E. 1944. Das Devon im südosten Estlands. Tartu/Dorpat, 86 lk., lk.44.
Mark E. 1960. Peetri jõe devoni lubjakivi paljand. - E.Kumari (toim). Looduskaitse teatmik. Tallinn, Eesti NSV TA, lk. 170-171.
Varep E., (koostaja). 1965. Kas tunned maad. Tallinn, "Eesti Raamat", 752 lk., lk.681.
Õunapuu K. 1966. Matkateid Eestis. Tallinn,"Eesti Raamat", 288 lk., lk.223.
Ploom E., Veri K. 1980. Võru rajoon. Siin-ja sealpool maanteed. Tallinn, "Eesti Raamat, 128lk., lk. 116.
Mootse R. 1986. Ülemdevoni kivimite paleomagnetismist Kagu-Eestis. TRÜ Toimetised, 759, lk. 68-78 (vene keeles).
Ainsaar L. 1995. Peetri jõe paljand. Liivimaa geoloogia.Ekskursioonijuht. Tartu, lk. 17.
IseloomustusPeetri jõe vasakul kaldal Kalkahju metsavahimajast 100 m allavoolu paljanduvad Plavinase lademe Snetnaja Gora ja Pskovi kihtide savi vahekihte sisaldavad dolomiidid. Paljand laskub üle 4 meetri kõrguse järsakuna otse kiirevoolulisse Peetri jõkke ca 60 m pikkusel kaldalõigul. Juurdepääsetav on paljand väheses ulatuses ülesvoolupoolses otsas, kuhu saab mööda võsastunud pehmet kallast. Osaliselt kinni kasvanud savikaid vahekihte mööda on võimalik siin paljandi juurde ronida.
Paljandub järgmine profiil (ülalt alla):

1,1m - Dolomiit, hall, kohati violetikate laikudega, peenekihiline, ülemises osas urbne ja kristalse dolomiidi pesadega. Kihtide paksus 5-10cm, kihipinnad konarlikult ebatasased.
0,4m - Dolomiit, savikas, hall, väga õhukesekihiline. Kihtide paksus 0,2-2 cm.
2,2m - Dolomiit, hall ja violetikashall, õhukesekihiline (2-10cm), vahekihiti savikas. Sisaldab halli savi vahekihte. Kihi ülemises osas punakaspruunide laikudega halli kavernoosse dolomiidi vahekiht, millest E.Bölau on leidnud gastropoodide fossiile.
0,3m+ - Dolomiit, hall, suhteliselt paksukihiline. Kihipinnad konarlikult ebatasased. Kivimis korrapäratud vertikaallõhed.
Kirjeldatud paljandist 100 m ülesvoolu on Peetri jõe paremal kaldal teine, otse vette langev järsk sein, kus ca 20 m pikkusel lõigul paljanduvad plaatjad dolomiidid ligikaudu 4 m paksuselt. Paljand on ligipääsetav paadiga. Kirjeldatud paljandist allavoolu on jõe põhjas ja kallastel kirjeldatud väiksemaid savivahekihtidega plaatja dolomiidi paljandeid, milledes profiil kõigub veetasemest johtuvalt 1 meetri ja 40 cm vahel.Paljudes turismialastes ja ka looduskaitselistes (Mark, 1960) trükistes on Kalkahju looduskaitse all oleva paljandi pikkuseks toodud 300 m. See on ilmselt trükisest trükisesse korduv viga ja tähistab ligikaudu jõelõigu pikkust, kus esinevad märkimisväärsed dolomiidi paljandid.
Kalkahju piirkonnas rajatud puuraukudes on Ülemdevoni karbonaatse läbilõike paksuseks saadud 12 m.
KoostanudA.Kleesment
SeisundHea. Paljand tähistatud nii külavaheteel viidaga kui ka paljandi kohal looduskaitsesildiga. Ümbrus puhas, paljandi kohal puhkenurgake pinkidega.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Parim Ülemdevoni karbonaatse osa looduslik paljand Eestis. Hea juurdepääsuga maaliline ja ürgne loodusobjekt.
UuritusEsimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud 1933. a. A.Luha poolt. 1944. a. uuris paljandit E. Bölau, leides siit ka faunat. H. Viiding kirjeldas paljandit 1959. a. 60-ndate aastate alguses geoloogilise kaardistamise käigus teostati uurimistöid K. Kajaku poolt, millega seoses tehtud kivimite keemilised ja lahustumatu jäägi analüüsid on EGK fondides. 80-ndatel aastatal uuris siinsete kivimite paleomagnetismi R. Mootse, perspektiivsust praktilise kasutamise seisukohalt aga A. Brutus. 90-ndatel aastatel on uurimistöid jätkanud L. Ainsaar, kelle juhendamisel valmis paljandi litoloogia kohta 1998 .a. üliõpilase T. Vilkki kursusetöö. Seda tööd viimistletakse edasi. Paljand on Lõuna-Eesti jaoks omapärase loodusobjektina leidnud kajastamist paljudes turismialastes ja Võrumaa loodust käsitlevais trükistes. Revisjonülevaatuse tegid 1998. a. suvel A. Kleesment ja E. Pirrus.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Rõuge vald, Karisöödi küla