| |||
Nimi | Kaali meteoriidikraatrite rühm | ||
Loodusobjekt | Meteoriidikraater | ||
Kaitsealune ala | Kaali maastikukaitseala (KLO1000477) | ||
Asukohakirjeldus | Kaali koolimaja ümbruses. Masa - Liiva - Putla mnt. ääres, sellest ida pool, umbes 800x800 m suurusel alal, haritavate maade keskel. | ||
Iseloomustus | Kaali meteoriidikraatrite rühm on dolomiitidesse aluspõhja ulatuvate ringvormide kogum, kuhu kuulub peakraates läbimõõduga valliharjalt 110 m ja 8 väiksemat ja laugemat kõrvalkraatrit, läbimõõduga 13-39 m.Peakraater on koonus- jas süvend, mis on ümbritsetud plahvatusel ülestõstetud dolomiidipankadest valliga. Kraatripõhja all ja lähiümbruses on aluspõhjakivimid tugevasti lõhestatud mitmekümne m ulatuses. Kraatrisüvendi keskmes on püsiv järvik, milles on kuni 5,8 m paksuses orgaanilisi setteid. Väikekraatritest on huvitavaim harvaesinev kaksikkraater 2/8 - kahe lähestikku langenud meteoriidikeha poolt tekitatud ühisstruktuur. Kaali meteoriidi hajusainet on leitud ulatuslikul alal meteo- riidi langemisvööndis ja ka lähikonna soodes. | ||
Tähtsus | Teaduslik - maailmas üks paremini säilinud ja ainulaadsemaid loodusmälestisi, meteoriidiaine leidudega tõesttatud ja hästi uuritud kraatriterühm. Hõlpsa ligipääsetavuse tõttu on pea- kraater intensiivselt külastatavaks turismiobjektiks. | ||
Seisund | Rahuldav. Peakraater on säilinud moonutamatult, kõrval- kraatrid aga allunud tugevale inimmõjule (põllundus) ning nende väliskuju muudetud ka uurimiskaevetega. Ümbrus korrastatud, olemas teatmepaviljon, mälestuskivi struktuuri uurijatele J. Reinwaldile ja A. Aaloele, ka hädavajalikud abivahendid turismiteeninduseks (parkimisväljak, müügi- punktid, WC). Väikekraatreid turistid ei küöasta, neil viibivad vaid erialainimesed. Praegu tehakse kaevamisi kraatris 7. | ||
Kaitse | On geoloogilise kaitsealana (50 ha) riikliku kaitse all 1959.a. Tõkestatud on väikekraatrite kahjustamine, piiratud on tu- ristide omaalgatuslik tegevus maastikul. Kaitsereþiim tuleb säilitada ning seda vastavalt kujunevatele olukordadele jooksvalt täiendada. Märkus: Kaali järv ja seda ümbritsev ala on looduskaitse all tegelikult juba 1938. a alates. | ||
Uuritus | Kaali peakraater pälvis uurijate tähelepanu möödunud sajan- di keskpaigast, kuid esmalt piirdus nende tegevus vaid põgusate külastuste ja oletuslike järeldustega, millest nii mõ- nigi osutus ekslikuks. Kraatrite sihipärane uurimine algas J. Reinwaldi tegevusega 1927-1937. a. Tööd olid küll ajendatud oletatavate soola- kuplite otsingutest, kuid kujunesid väga tulemuslikeks - 1937. a. leiti esimesed raudmeteoriidi killud, avastati vahetud löögijäljed väikekraatrite põhjal. 1955-1981. a. uuris kraatrite geoloogiat komplekselt A. Aaloe, kes juhendas ka mitmete asutuste geofüüsikaliste uurimisrühmade tegevust. 1976-1978. a. alustati Kaalis arheoloogilisi uuringuid 1978 ja 1989 a. tehti puurimisi peakraatri järviku põhja- setetest (Ü. Paap, H. Kessel, L. Saarse jt.). 1979-1983. a. uuriti pihustunud meteoriidiaine levikut Saaremaal (V. Koval, R. Tiirmaa). 1994. a. leiti meteoriidiainet ka lähikonna turbasoodes, mis võimaldas täpsustada vanusedateeringuid (A. Raukas jt.). 1992. a. alates toimuvad uuringukaevamised väikekraatris nr. 7 (Ü. Kestlane). Kaali kraatrivälja kohta on avaldatud ligikaudu 170 trükist. Parima ülevaate senitehtust annab raamat Tiirmaa, R. 1994. Kaali meteoriit. Tallinn, 126 lk. | ||
Koostanud | R. Tiirmaa | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Saare maakond, Saaremaa vald, Kaali küla Saare maakond, Saaremaa vald, Kõljala küla |