Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1981.09.30 Põlva raj. RSN TK otsus nr.180 Looduskaitse objektide kohta Põlva rajoonisVäljad: peida ,kuva
Vastu võetud30.09.1981
RekvisiitPõlva rajooni RSN Täitevkomiee 30.09.1981. a otsus nr 180
PealkiriPõlva raj. RSN TK otsus nr.180
Looduskaitse objektide kohta Põlva rajoonis
Sisu

ENSV

PÕLVA RAJOONI RAHVASAADIKUTE NÕUKOGU TÄITEVKOMITEE

OTSUS

30.09.81 NR 180

PÕLVA

Looduskaitse objektide kohta Põlva rajoonis.

Rajooni loodusvarade ratsionaalse ja heaperemeheliku kasutamise kindlustamisel, samuti kultuurilisel ja

esteetilisel eesmärgil rajooni looduse ilu ja omapära säilitamisel on oluline koht looduskaitsel. Arvesse võttes rea

looduslikult kaunite kohtade, põlispuude jt. kaitset väärivate looduslike objektide säilitamist kooskõlas Eesti NSV

ulemnõukogu Presiidiumi seadusega 07. juunist 1957. a. "Eesti NSV looduse kaitsest", ENSV MN määrusega nr. 9,

12. jaanuarist 1963. a. "Looduduskaitse tugevdamise abinõude kohta", Põlva Rajooni RNT otsustab:

1. Kinnitada kohalikku tähtsust omavate looduskaitse alla võetud objektide nimekiri vastavalt lisale 1.

2. Kinnitada looduskaitse alla võetud kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektidele esialgsed kaitse korraldamise

eeskirjad ja reziim vastavalt lisale 2.

3. Kinnitada mahakandmisele kuuluvad, endiste looduskaitseobjektide nimekiri seoses nende hukkumisega

külmakahjustuste, murdumiste, kuivamiste tagajärjel vastavalt lisale 3.

4. Kohustada looduskaitseobjektide maavaldajaid määrama nende maavalduste piires asuvatele kaitsealustele

objektidele nende kaitse ja hooldamise eest vastutav töötaja.

5. Looduskaitseobjektide maavaldajatel organiseerida objektide tähistamine vastavalt eeskirjadele ja Räpina

näidismetsamajandi looduskaitse osakonnal sõlmida kaitsekohustused tähtajaga 25. mai 1982.

6. Kõikide tööde projekteerimine või teostamine, mis on vastuolus käesoleva otsusega ja seotud kaitsealuste

objektide rikkumisega või hävitamisega, loodusliku ilme muutmisega, uute maantee-, side-, ja elektritrasside rajamine,

melioratsioonitööd, ehitiste püstitamine, veekogude veetaseme muutmine, metsa lageraie looduskaitse alla võetud

linnu- ja loomaliikide asustus- ja pesitsemispaikades, tuleb eelnevalt kooskõlastada rajooni keskkonnakaitsekomisjoniga.

7. Aametiisikuid ja kodanikke, kes on süüdi looduskaitse eeskirjade rikkumises, kaitse all olevate objektide rikkumises

või hävitamises, karistatakse administratiivkorras.

8. Põlva Rajooni RNT j.a. keskkonnakaitsekomisjonil ja ajalehel "Koit" organiseerida uute looduskaitseobjektide

tutvustamist elanikkonnale, et kindlustada objektidel kaitsereziimi tagamine.

Esimees K. Kermas

Sekretär H. Post

Lisa 1

Põlva Rajooni RSNT otsuse nr. 180 30.09.81. juurde.

Kohalikku tähtsust omavate looduskaitse alla võetud objektide

nimekiri.

1. Maastikulised objektid ja üksikelemendid:

1.1. Tonja-Karisilla-Värska looduspark, piiridega Karisillalt Värska maanteed mööda Värska sillani. Värska sillast

piki rannajoont Tonja külani ja sealt Karisilla oja mööda Karisillani. Värska külanõukogu, Värska sov. territoorium

362,0 ha ja Mikitamäe külanõukogu, Võhandu sovhoosi territoorium 45,0 ha. uldpindalaga 407 ha;

1.2. Maastikuline üksikelement - Piusa maa-aluse kaevanduse liivakoopad, nahkhiirte talvituskoloonia kogu

maa-alune osa. Suuremetsa kn., Räpina NMM territoorium, Orava mk., Tuderna vk. 173, 174. Pindala 4,9 ha;

1.3. Mädajõe kobraste kaitseala pikkuse jõe suudmest kuni Niitsiku paisjärveni ja laiuses kahel pool jõge kuni

ürgjõelammi piirini (tinglikult ca 150 m kauguseni jõe telgjoonest, sest sobivad looduslikud piirikontuurid puuduvad).

Mikitamäe kn., Võhandu sov. territoorium 360 ha ja Räpina ST territ. 90 ha. uldpindalaga 450 ha;

1.4. Ornitoloogiline kaitseala - hallhaigrute asurkoloonia (suurim vabariigis - 90 pesa). Usinitsa küla metsas.

Mikitamäe kn., Võhandu sov. territoorium 3,5 ha;

1.5. Maastikuline üksikelement - Ilumetsa allikas koos ümbritseva ürgmetsaga. Suuremetsa kn.,

Räpina NMM territ. , Kahkva mk., Põltsamaa vk kv 69. Pindala 1,2 ha;

1.6. Maastikuline üksikelement - Ilumetsa kuusik. Vabariigis suurima tagavaraga kuusepuistu ( ca 720 tm pro/ha).

Veriora kn, Räpina NMM, Kahkva mk, Sügavhaua vk. kv. 49. Pindala 1,8 ha;

1.7. Maastikukaitseala - Ihamaru ürgmets. Looduslik metsakooslus koos rohkete tõusuallikatega.

Ihamaru kn, Räpina NMM, Põlva mk, Ihamaru vk kv 2, 5, 6 ja Hatiku kv 33. Pindala 146,0 ha;

1.8. Maastikukaitseala - Liiva-Varbuse maanteelõik koos kahepoolse 50 m laiuse loodusliku ja rajatud haljasalaga.

Ihamaru kn, V.Sassi nim sov. ja Põlva, "kalevi" ja "Rahu" kolh. territ. Pindala 100 ha, teelõigu pikkus 20 km.

2. uksikobjektid:

2.1. Tamm, u=3,36 m, h=26 m.

Alaküla kn., Meeksi mk, Kalsa vk kv 136 mahajäetud talu juures;

2.2. "Kera" - e. "Koobaskuusk".

Hariliku kuuse omapärane morfoloogiline vorm. Suuremetsa kn, Orava sovh. Rebasmäe veskist 250 m ida suunas;

2.3. Hall pähklipuu u=4,0 m, h=17 m.

Kanepi kn, Varbuse pargis, "Kalevi" kolh.;

2.4. Mänd u=3,25 m, h=17 m.

Mikitamäe kn, Võhandu sovh., Kahkva-Räpina mnt. ääres;

2.5. Mänd u=3,60 m, h025 m.

Kanepi kn, haruline väga dekoratiivne mänd Tilleoru alal, Erastvere mk, Sõriste vk, kv 97.

Sekretär H. Post

Lisa 2

Põlva Rajooni RSNT otsuse nr. 180 30.09.81. juurde.

Looduskaitse alla võetud kohaliku tähtsusega loodusobjektide

kaitse korraldamise eeskirjad ja kaitsereziim.

1. Tonja-Karisilla-Värska looduspark.

Looduspargi territooriumi, mis paistab silma maastiku ilu ja puhkeväärtuste poolest, ülesandeks on looduslike

komplekside kaitsmine, turismi ja puhketingimuste väljakujundamine, kultuurija ajalooliste väärtuste ning

inimtegevuse kui ökoloogilise teguri tutvustamine. Tonja-Karisilla-Värska looduspargi eripäraks on Setumaa omapära

tutvustamine ja säilitamine. Looduspargis on keelatud maavarade kaevandamine, suurfarmide rajamine, maapealsete

side- ja elektriliinide rajamine, veekogude igasugune keemiline jne. reostamine, jõgede, ojade õgvendamine, Värska

lahe ja põhjavee taseme alaline või ajutine muutmine, lennukitelt väetamine, maaparandus, metsade lageraie,

lõkete tegemine ja telkimine väljaspool selleks ettenähtud kohti. Ehitustegevus individuaalehituste ja kapitaalremondi

osas rangelt kooskõlastada rajooni peaarhitektiga. Looduspargis võib endiselt tegelda põllukultuuridega.

2. Maastikuline üksikelement - Piusa maa-aluse kaevanduse liivakoopad. Koobastik on kaevatud inimeste poolt

keskdevoni liivakivisse. Kaitse eesmärgiks on säilitada nahkhiirte talvituskolooniat kogu maa-aluses osas. Koobastik

pakub huvi ka teaduslikul ja esteetilisel eesmärgil. Koobastikus on keelatud ala igasugune prahistamine, sammaste ja

seinte rikkumine nimede sissekraapimise teel, sammaste lõhkumine õhkamise teel ja koobastiku kasutamine igasuguste

kokkutulekute ja ürituste läbiviimiseks. Olemasolevaid kaubaladusid võib edasi kasutada, kusjuures ei ole lubatud

nende laiendamine.

3. Mädajõe kobraste kaitseala. ulesandeks on kopra kui haruldase imetajaliigi reaklimatiseerimine, s.t. praeguse

arvukuse ja elupaiga säilitamine. Kaitsealal on keelatud igasugune kobraste elutegevuse häirimine inimese poolt,

jahipidamine, jõe veetaseme alandamine, vee reostemine, igasugune raie, heinaniitmine, karjatamine jõele lähemal kui

50 m, paatidega sõitmine ja kalapüük, kopratammide ja kuhilpesade lõhkumine. Lubatud on kobraste arvukuse

reguleerimine. Uuringud, vaatlused jms. tööd nii looduslikul kui õppe-eesmärgil tuleb eelnevalt kooskõlastada rajooni

looduskaitse inspektoriga.

4. Ornitoloogiline kaitseala - Usinitsa küla hallhaigrute pesitsuskoloonia. ulesandeks on vabariigi arvukaima

hallhaigrute pesitsusala säilitamine. Koloonias on keelatud igasuguste raiete teostamine lähemal kui 100 m

pesapuudest, jahipidamine, linnumunade kogumine, lindude elutegevuse igasugune häirimine.

5. Maastikuline üksikelement "Ilumetsa allikas ja ürgmets". Maastikulise üksikelemendi ülesandeks on säilitada

rajooni suurima toiteveega allikas ja seda ümbritsev ürgmets. Alal on keelatud pea- ja vahekasutusraiete teostamine,

allika ümbruse tallamine ja kaevamine ning muud tööd, mis võivad muuta allikate seisukorda.

6. Maastikuline üksikelement - "Ilumetsa kuusik". Kaitse eesmärgiks on säilitada intensiivse metsamajandusliku

tegevuse eest vabariigi suurema tagavaraga kuusepuistut. Puistus on keelatud pea- ja vahekasutusraided, lubatud on

sanitaarraie. Keelatud on melioratsioonitööd.

7. Maastikukaitseala - "Ihamaru ürgmets. Kaitseala ülesandeks on säilitada loodusliku tekkeviisiga metsakooslus ja

allikaterohke niiduala kahel pool Ahja jõge puutumatuna ning pakkuda teaduslikku ja õppe-eesmärki taimestiku

ja metsakoosluse uurimiseks. Kaitsealal on keelatud igasugused raided, maavarade kaevandamine,

metsamelioratsioon, transpordivahenditega sõitmine, side- ja elektriliinide rajamine, ravimtaimede, lillede, lehisvihtade

jms. kogumine, igasugune tegevus, mis muudab ala looduslikku ilmet. Lubatud on rajada kaitseala tutvustamiseks

loodusse õpperada.

8. Maastikukaitseala - Liiva-Varbuse maanteelõik koos kahepoolse 50 m laiuse loodusliku ja rajatud haljastusega.

Maanteelõigu koos haljastusega kaitsmise eesmärgiks on säilitada omapärases ja kaunis maastikus rajatud ja

looduslikult kujunenud hekid, puuderbad, puudegrupid, alleed, murud jms. Kogu maanteelõigu ulatuses on keelatud

olemasoleva haljastuse raiumine, kevadine kulupõletamine, teede õgvendamine. Lubatud on põllumajanduskultuuride

edaspidine rajamine.

9. uksikobjektide kaitsetsooniks lugeda objekti ümbrus 30 m raadiuses. Nimetatud alal on keelatud rajada ehitisi,

laoplatse, parkimisväljakuid jms., mis võivad astada ohtu objekti kasvuruumi. Põllukultuuride korral on keelatud künda

lähemal kui 10 m puude korral tema tüvest.

Sekretär H. Post

LKR: 10.06.1997 13:13:10

Failid: peida ,kuva
Seotud fail1981.09.30_nr180_Polvarj_RSN (pdf, 0,8 MB)