Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Tagamõisa järvedVäljad: peida ,kuva
NimiTagamõisa järved
AsukohakirjeldusTagamõisa poolsaar.
KaitseTagamõisa järved väärivad säilitamist teadusliku uurimise
objektina ning omapärase maastikuelemendina. 1995.a.
biosfääri kaitseala Harilaid - Undva tuumala.
2000.a. kuulub Harilaid Vilsandi rahvuspargi koosseisu.
IseloomustusTagamõisa poolsaar on Saaremaa kõige järvederikkam
piirkond - siin leidub paarkümmend madalat rannikujärve,
millest tähtsamad on Saka, Kiljatu, Sarapiku, Põdrangu ja
Taugepää ning Harilaiul asuv Lailepa laht. Järvede põhjas
katab paasi ainult õhuke rähekiht, järvi ümbritsevad kohati
luited. Järved eraldusid merest Limnea staadiumi lõpus.
Kõrusest 1 km loode pool asub Saka järv pindalaga 25 ha
ja sügavusega alla 1 m. Paest järvepõhja katab lubimuda.
Väljavool Kiljatu järve. Tugevasti magestunud soolatoiteline
järv. 0,5 km põhja pool asuva Kiljatu järve pindala on 40 ha,
sügavus ligikaudu 1 m. Väljavool Jõe oja kaudu Haagi
lõukasse. Soolatoiteline järv, tugevasti lubjatoiteliste järvede
joontega. Sarapiku järve pindala on 40 ha ja sügavus 2,5 m,
arvukalt pisikesi saari. Väljavool toimub Urva jõe kaudu
Uudepanga lahte. Järv on tugevalt magestunud. Tugevasti
magestunud soolatoiteline järv on ka Põdrangu (40 ha, 1 m).
Toitub sooveest ja allikatest, väljavool Uudepanga lahte.
Järved on järdlindude peatuspaigaks.
KoostanudH. Kink
SeisundHea. kuni 1991.a. oli poolsaar osaliselt end. NL sõjaväe
käsutuses ja seega suletud.
TähtsusTeaduslik, geoloogiline, limnoloogiline, ornitoloogiline,
maastikuline, ökoloogiline ja veekaitseline. Noored ma-
gestuvad rannajärved paepoolsaarel.
UuritusA. Mäemets - 1977 - limnoloogilised uurimised.
Geoloogia Instituut, Ökoloogia Instituut - 1993-94 - sõjaväe
kahjustuste uurimine.
LoodusobjektJärv
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiSaare maakond, Saaremaa vald