ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Laanekivi = Tõruvere LaanekiviVäljad: peida ,kuva
NimiLaanekivi = Tõruvere Laanekivi
LoodusobjektRändrahn, kivi
Kaitsealune alaTõruvere Laanekivi (KLO4000999)
AsukohakirjeldusTartu maakond. Alatskivi vald. Alatskivilt 5 km loodes Alatskivi - Kokora maanteel paiknevast Tõruvere teeristist ca 500 m põhja pool, põllu ja lepiku piiril. Külateelt hästi nähtav ja hõlpsasti ligipääsetav.
Topokaardil 1:25 000 näidatud.
IseloomustusKorrapäratu põhiplaaniga veidi piklik püstiste külgedega rahn. Kaguküljel alusel laienev, edelaküljel rahn püstise külgseinaga. Suur osa rahnust maa sees. Laiguliselt sammaldunud, rohke samblakattega.
Avaldatud erinevaid mõõtmistulemusi.
Pikkus 7,0 m; laius 6,0 m;kõrgus 2,8 m; ümbermõõt 25,0 m. R. Haamer, 1954.
6,8 m; - ; 2,8 m;
9,7 m; 6,8 m; 2,6 m; 25,1 m E. Pirrus, 1999
Rabakivi (viiburgiit) rohkete äärisovoiididega läbimõõduga 2-6 cm.
Rahnu loetakse Kalevipoja lingukiviks. Ka loopinud Kalevipoeg Kodavere rannas hunti, kes Alatskivil ta hobuse oli murdnud. Kõige suurem kivi lennanudki Tõruvere laande.
TähtsusHiidrahn. Maastikuline, turistlik, rahvapärimusega seotud.
SeisundHea. Ümbrus 2 m laiuselt võsast puhastatud, rohi niidetud. Juures metallpostil silt "Tõruvere Laanekivi". Betoontähist ei leidnud. Kirdeotsa juures betoonist piiritähis või geodeetiline märk.
KaitseOn looduskaitse all 1937. a. (reg. nr. 141). Kaitse uuendatud 1959. a. (reg. nr. 188). Kaitse säilitada.
UuritusG. Vilberg, 1931;
J. Maide, 1937;
J.A. Ehenpreis, 1939, foto;
R. Haamer, 1954;
M. Raid, 1983 - revisjonülevaatus, ligilähedane plaan;
E. Pirrus, aug. 1999 - mõõdistamine, põhiplaani koostamine, värvusfoto.
KirjandusKoguteos "Tartumaa", 1925, lk. 183.
Looduskaitse I. Tln., 1937, lk. 122.
Kirt, K. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tln. 1971, lk. 148-149;
Kirt, K. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Teine parandatud trükk. Tln. 1988, lk. 81.
Tartu Metsamajandi järelvalvepiirkonna loodusobjektid. Käsikiri Keskkonnaministeeriumis (koostanud M. Raid). Tln., 1983, lk. 77-78.
KoostanudE. Pirrus
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiTartu maakond, Peipsiääre vald, Tõruvere küla


©2024 EELIS (6.1.25)