Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kuresoo rabaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaSoomaa rahvuspark (KLO1000269)
NimiKuresoo raba
AsukohakirjeldusViljandimaa loodepiiril, Vastemõisa ja Suure-Jaani vald. Navesti, Halliste ja Lemmjõe vahel.
Kaitse1981.a. moodustati Kuresoo sookaitseala (11927 ha), alates 1993.a. Soomaa Rahvuspargi territooriumil.
KirjandusAndresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1995. Sookaitsealad Edela-Eestis. - Turbatootmine Eestis. Artiklite kogumik. Eesti Turbaliit, Pärnu, 18-23.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink. SEI, GI, Tallinn, 111-121.
Eesti turbavarud. 1992. Koost. M. Orru. EGK, Tallinn, 90, 102.
Kalm, V., Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., Ainsaar, L. 1994. Soomaa inventeerimine (geoloogia, turvas ja vesi). Aruanne, käsikiri TÜ GI-s. Tartu, 40 lk.
Kink, H., Andresmaa, E. 1994. Kas Eesti vajab Soomaa Rahvusparki? - Eesti Turvas, 2, 27-28.
Loopmann, A. 1974. Kuresoo. - Eesti Loodus, 5.
Masing, V., Läänelaid, A. 1974. Männid Kuresoos, kus loodus on omapead. - Eesti Loodus, 5.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. EGK, Tallinn, 149-151.
Orru, M., Ramst, R., Veldre, M. 1983. Aruanne turba ja sapropeeli otsingulis-hinnangulistest töödest Viljandi rajoonis. Keila, 575 lk. Käsikiri geoloogiafondis.
Orru, M., Ðirokova, M., Veldre, M. 1987. Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Viljandi, Valga, Võru ja Põlva rajoonis. Keila, käsikiri geoloogiafondis.
Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn, 44, 45, 48, 222, 227, 258, 261.
XVII Eesti Loodusuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted. Soomaa Rahvuspargi loodus. 1994. Toim. T. Kukk. Tartu, 99 lk.
IseloomustusKuresoo raba on Soomaa Rahvuspargi suurim soo (10842 ha) ning on tekkinud pärast Balti jääpaisjärve taandumist kohaliku jääpaisjärve soostumisel. Turba lamamiks on liiv, saviliiv, savi ja järvesetted. Soo toitub peamiselt sademetest, madalsoo osas esineb ka põhja- ja valgveelist, jõgede läheduses ka tulvaveelist toitumist.
Suurema osa Kuresoo pindalast hõlmab rabalasund (8072 ha), mida rõngana ümbritsevad raba-sega- (896 ha) ja madalsoolasund (1874 ha). Servaaladel kasvab kuuse-kase segamets, keskosas levib raba taimkate, kus leidub nii rabamännikut, lageraba kui ka veesoontega älvelist laukaraba. Siin on eristatud 11 rabatüüpi (mikromaastikku). Turba paksus ulatub 8,5 m-ni. Selle ülemise osa moodustab raba fuskumi- ja magellaanikumiturvas, mille all on siirde- ja madalsoo rabaka- ja puu-pillirooturvas.
Loodusliku vetevõrgu moodustavad siin arvukad älved ja laukad, viimaste pikkus võib ulatuda 120 m-ni, sügavus kohati üle 2 m. Soo idaosas leidub mattunud veesooni, nõgusid ja vett ärajuhtivaid lehtreid. Laukavee keskmine keemiline koostis: NH4 0,26 mg/l, NO3 0,4 mg/l, Cl 3,6 mg/l, SO4 2,2 mg/l.
Kuresoo lõunapiiril asub ainulaadne metsaga kaetud kuni 8 m kõrgune järsk rabarinnak vastu Lemmjõge, mis oma toitaineterikka vee tõttu oli takistuseks raba edasitungile lõunasse. Soo idaserval asub helilooja M. Saare sünnikodu - Hüpassaare.
KoostanudE.Andresmaa
SeisundHea, looduslikus seisundis.
TähtsusÖkoloogiline, teaduslik, veekaitseline.
UuritusEesti Geoloogiakeskuse turbavarude otsingu- ja otsingu-hinnangulised tööd (1983); vett on uurinud A. Loopmann (1974); taimestikku V. Masing ja A. Läänelaid (1974); GI ja TÜ GI hüdrogeo-ökoloogilised uuringud ja kaardistamine (1993).
LoodusobjektSood
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kaansoo küla
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Leetva küla
Pärnu maakond, Tori vald, Aesoo küla
Pärnu maakond, Tori vald, Riisa küla
Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Karjasoo küla
Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Kibaru küla
Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Sandra küla