| Kaitsealune ala | Kärdla arteesiakaevud (KLO4001174) |
| Nimi | Kärdla keevad allikad ja arteesiakaevud |
| Asukohakirjeldus | Kärdla linna loodeosas, kõige rohkem Aia tänava lõpuosas. |
| Kaitse | Kärdla arteesiakaevud on looduskaitse alla alates 30.07.1962.
Nende surve hoidmiseks ei tohi kuivendada metsaseid ja
soiseid piirkondi Kärdlastt lõuna pool (Pihla-Kaibaldi piirkond,
Määvli raba jt.). Kaevude arvu ei tohi suurendada, vaid on
vaja vähendada. Seal, kus märgatakse veesurve langemist,
tuleb teha kaevule kraan.
Lisamärkus: kaitse alt maha võetud 2004. aastal. |
| Kirjandus | 1. Lillemaa, A. Hiiumaa pinnakate ja mullastik. - Agronoomia,
1938, 1.
2. Palm, J. Hiiumaa arteesia kaevud. - Loodusvaatlaja,1938, 1.
3. Ratas, R. Heltermaa - Kärdla - Kõpu - Vaemla. Tallinn, 1984.
4. Sepp, U. Hiiumaa maastikuline iseloomustus. - Tallinn, 1974.
5. Teder, H. Hüdrogeoloogilisi uurimisi Hiiumaal. Tartu, 1949.
Eesti TA Geoloogia Inst. käsikiri.
6. Heinsalu, Ü. Kärdla linna geoloogiast ja hüdrogeoloogiast.
Käsikiri Eesti TA Geoloogia Instituudis. 1989. Ettekanne
kodu-uurijate kokkutulekul Kärdlas, 23-26. aug. 1989. |
| Iseloomustus | Mitmesugused isevoolavad puurkaevud elumajade õues,
kus vesi tuleb kraanita kõvera otsaga torust. Toru ots on
maapinnast enamasti 0,5-0,8 m kõrgusel. Mõnes kohas, kus
veesurve väike, asub toru madalas augus, kuhu viib mõne
astmega trepp. Vesi voolab kaevu juurest kraavi mööda
tänavaäärsesse kraavi ja sealt ojja.
Arteesiavesi on pärit ordoviitsiumi karstunud lubjakividest,
mida katab 2-3 m paksune liiva ja 4-10 m paksune savikiht.
Vee toiteala asub linnast lõuna pool ja on väga ulatuslik.
Suurema survega on kõige põhja- ja läänepoolsemad kae-
vud. Neist mõnede deebit ulatub üle 1 l/s ja veetase tõuseb
3-4 jala kõrgusele (Palm, 1938; Teder, 1949). Keskmisselt on
deebit 10-20 l/min. (Palm, 1938). Kaevude sügavus ulatub
ca 4-15 m-ni, kusjuures aluspõhja sisse ulatuvad nad mõni
meeter (alates 0,2-0,5 meetrist). Veesurve sõltub ka aasta-
ajast. Vee temperatuur on ligikaudu 7°C. Vesi on joogiks
kõlbulik.
Linnas esinevad veel mõned poollooduslikud või loouslikud
tõusuallikad, mis toituvad survelisest põhjaveest, näit.
Kõrgessaare tee nr. 24 maja taga tiigis (väljavool u. 0,2 l/s)
ja selle lähedal karjamaale iiva teekese ääres ca 1 m
laiustes lohkudes.
Mõnes Kärdla maja aias on arteesiakaevu peale rajatud
ilus purskkaev.
Arteesiakaeve hakati puurima arvatavasti 18. saj. või isegi
varem. Enne seda kasutati looduslikke arteesiaallikaid.
16. saj. keskel oli Kärdlas asula, nn. Pühalepa mõisa rootsi
vakus (10 5/8 adramaad, 26 üksjalga, 12 vabadikku).
Paljude kaevude vanuseks on arvatavasti üle 90 aasta ja
nad rajati kalevivabriku algaegade paiku. Üheks vanemals
ja suuremaks tõusuallikaks oli Käina mnt. ääres, kust saadi
ka tuletõrje vett. Teine suur allikas asus Kõrgessaare mnt. ja
Allika tn. ristumiskoha juures. Selle kohta on jutustatud, et
umbes 1880. a. hakkas seal ühel ööl suure mürinaga vett
välja voolama, mis äratas kogu linna. Allika kohale puuriti
hiljem kaev, mis oli linnas kõige veerikkam.
J. Palm (1938 nimetab järgmisis Kärdla arteesiakaeve:
1. Tõusuallikas, Kõrgessaare teeristist 200 m Käina pool.
Peal puitrakend (1961. a., 1,52 l/sek).
2. Südi allikas (1961. a., 1,0 l/sek.)
3. Klaasi allikas (1961. a., 1,4 l/sek.).
4. Kärdla mõisa allikas (1961. a., 2,8 l/sek.).
5. Nuutri tn. oja kaldal 2 tk. (1961. a. 1,1 l/sek).
6. Käina tee ääres tuletõrje veevõtukoht.
Ta kirjutab, et esineb ka looduslikke kaeveallikaid. |
| Koostanud | Ü. Heinsalu |
| Seisund | Üldiselt ebarahuldav. Kaevude arvukus on tinginud kohati
põhjavee taseme ülemäärase alanemise. |
| Tähtsus | Teaduslik, veemajanduslik, turistlik, ökoloogiline (toidavad
linna ojasid ja kraave, mis on elupaigaks organismidele ja
millede ääred kasvukohaks veelembsele taimestikule). |
| Loodusobjekt | Allikas |