| |||
Nimi | Kärdla keevad allikad ja arteesiakaevud | ||
Loodusobjekt | Allikas | ||
Kaitsealune ala | Kärdla arteesiakaevud (KLO4001174) | ||
Asukohakirjeldus | Kärdla linna loodeosas, kõige rohkem Aia tänava lõpuosas. | ||
Iseloomustus | Mitmesugused isevoolavad puurkaevud elumajade õues, kus vesi tuleb kraanita kõvera otsaga torust. Toru ots on maapinnast enamasti 0,5-0,8 m kõrgusel. Mõnes kohas, kus veesurve väike, asub toru madalas augus, kuhu viib mõne astmega trepp. Vesi voolab kaevu juurest kraavi mööda tänavaäärsesse kraavi ja sealt ojja. Arteesiavesi on pärit ordoviitsiumi karstunud lubjakividest, mida katab 2-3 m paksune liiva ja 4-10 m paksune savikiht. Vee toiteala asub linnast lõuna pool ja on väga ulatuslik. Suurema survega on kõige põhja- ja läänepoolsemad kae- vud. Neist mõnede deebit ulatub üle 1 l/s ja veetase tõuseb 3-4 jala kõrgusele (Palm, 1938; Teder, 1949). Keskmisselt on deebit 10-20 l/min. (Palm, 1938). Kaevude sügavus ulatub ca 4-15 m-ni, kusjuures aluspõhja sisse ulatuvad nad mõni meeter (alates 0,2-0,5 meetrist). Veesurve sõltub ka aasta- ajast. Vee temperatuur on ligikaudu 7°C. Vesi on joogiks kõlbulik. Linnas esinevad veel mõned poollooduslikud või loouslikud tõusuallikad, mis toituvad survelisest põhjaveest, näit. Kõrgessaare tee nr. 24 maja taga tiigis (väljavool u. 0,2 l/s) ja selle lähedal karjamaale iiva teekese ääres ca 1 m laiustes lohkudes. Mõnes Kärdla maja aias on arteesiakaevu peale rajatud ilus purskkaev. Arteesiakaeve hakati puurima arvatavasti 18. saj. või isegi varem. Enne seda kasutati looduslikke arteesiaallikaid. 16. saj. keskel oli Kärdlas asula, nn. Pühalepa mõisa rootsi vakus (10 5/8 adramaad, 26 üksjalga, 12 vabadikku). Paljude kaevude vanuseks on arvatavasti üle 90 aasta ja nad rajati kalevivabriku algaegade paiku. Üheks vanemals ja suuremaks tõusuallikaks oli Käina mnt. ääres, kust saadi ka tuletõrje vett. Teine suur allikas asus Kõrgessaare mnt. ja Allika tn. ristumiskoha juures. Selle kohta on jutustatud, et umbes 1880. a. hakkas seal ühel ööl suure mürinaga vett välja voolama, mis äratas kogu linna. Allika kohale puuriti hiljem kaev, mis oli linnas kõige veerikkam. J. Palm (1938 nimetab järgmisis Kärdla arteesiakaeve: 1. Tõusuallikas, Kõrgessaare teeristist 200 m Käina pool. Peal puitrakend (1961. a., 1,52 l/sek). 2. Südi allikas (1961. a., 1,0 l/sek.) 3. Klaasi allikas (1961. a., 1,4 l/sek.). 4. Kärdla mõisa allikas (1961. a., 2,8 l/sek.). 5. Nuutri tn. oja kaldal 2 tk. (1961. a. 1,1 l/sek). 6. Käina tee ääres tuletõrje veevõtukoht. Ta kirjutab, et esineb ka looduslikke kaeveallikaid. | ||
Tähtsus | Teaduslik, veemajanduslik, turistlik, ökoloogiline (toidavad linna ojasid ja kraave, mis on elupaigaks organismidele ja millede ääred kasvukohaks veelembsele taimestikule). | ||
Seisund | Üldiselt ebarahuldav. Kaevude arvukus on tinginud kohati põhjavee taseme ülemäärase alanemise. | ||
Kaitse | Kärdla arteesiakaevud on looduskaitse alla alates 30.07.1962. Nende surve hoidmiseks ei tohi kuivendada metsaseid ja soiseid piirkondi Kärdlastt lõuna pool (Pihla-Kaibaldi piirkond, Määvli raba jt.). Kaevude arvu ei tohi suurendada, vaid on vaja vähendada. Seal, kus märgatakse veesurve langemist, tuleb teha kaevule kraan. Lisamärkus: kaitse alt maha võetud 2004. aastal. | ||
Kirjandus | 1. Lillemaa, A. Hiiumaa pinnakate ja mullastik. - Agronoomia, 1938, 1. 2. Palm, J. Hiiumaa arteesia kaevud. - Loodusvaatlaja,1938, 1. 3. Ratas, R. Heltermaa - Kärdla - Kõpu - Vaemla. Tallinn, 1984. 4. Sepp, U. Hiiumaa maastikuline iseloomustus. - Tallinn, 1974. 5. Teder, H. Hüdrogeoloogilisi uurimisi Hiiumaal. Tartu, 1949. Eesti TA Geoloogia Inst. käsikiri. 6. Heinsalu, Ü. Kärdla linna geoloogiast ja hüdrogeoloogiast. Käsikiri Eesti TA Geoloogia Instituudis. 1989. Ettekanne kodu-uurijate kokkutulekul Kärdlas, 23-26. aug. 1989. | ||
Koostanud | Ü. Heinsalu | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn |