Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Ördi (Öördi) rabaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaSoomaa rahvuspark (KLO1000269)
NimiÖrdi (Öördi) raba
AsukohakirjeldusViljandi maakonna lääneosas, Kõpu vald, Kõpu alevist ca 8 km loode pool.
KaitseSoomaa Rahvuspargis.
KirjandusAndresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1995. Sookaitsealad Edela-Eestis. - Turbatootmine Eestis. Artiklite kogumik. Eesti Turbaliit, Pärnu, 18-23.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink. SEI, GI, Tallinn, 111-121.
Eesti turbavarud. 1992. Koost. M. Orru. EGK, Tallinn, 90, 120.
Kalm, V., Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., Ainsaar, L. 1994. Soomaa inventeerimine (geoloogia, turvas ja vesi). Aruanne, käsikiri TÜ GI-s. Tartu, 40 lk.
Kink, H., Andresmaa, E. 1994. Kas Eesti vajab Soomaa Rahvusparki? - Eesti Turvas, 2, 27-28.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. EGK, Tallinn, 167.
Orru, M., Ramst, R., Veldre, M. 1983. Aruanne turba ja sapropeeli otsingulis-hinnangulistest töödest Viljandi rajoonis. Keila, 575 lk. Käsikiri geoloogiafondis.
Orru, M., Ðirokova, M., Veldre, M. 1987. Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Viljandi, Valga, Võru ja Põlva rajoonis. Keila, käsikiri geoloogiafondis.
Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn, 227, 258, 261.
XVII Eesti Loodusuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted. Soomaa Rahvuspargi loodus. 1994. Toim. T. Kukk. Tartu, 99 lk.
IseloomustusÖrdi raba on Soomaa Rahvuspargi rabadest ainuke, kus raba servas on säilinud jäänukjärv kunagisest suurest jääjärvest. Samuti on tegemist rahvuspargi kõige sügavama rabaga, kus turbalasundi paksus on kuni 9,5 m. Raba tekkis järve soostumisel, seda ümbritsev madalsoo aga hiljem rabaalalt allavalgunud vee mõjul mineraalmaa soostumisel. Turba lamamiks on keskmise- kuni peeneteraline liiv ning sapropeel. Soo pindala on 7154 ha, sellest madalsoolasundit 3989 ha, raba-segalasundit 1401 ha ning rabalasund hõlmab 1764 ha. Kaks viimast koosnevad ülaosas älve-, kompleks- ja fuskumiturbast ning keskel villpea-sfagnumi-, sfagnumi- ja villpeaturbast. Basaalkihiks on tarna-, puu-tarna- ja tarna-lehtsamblaturvas.
Ördi raba on kuuest iseseisvast osamassiivist koosnev liitmassiiv. Neist 4 on suhteliselt noored, peaaegu laugasteta. Keskmine osa on paljude väikeste laugastega liigestunud lageraba. Lõunaosa on suhteliselt kuiv, üksikute laugastega ning läheb üle märjaks männikuks. Keskmist ja lõunapoolset osamassiivi eraldab teineteisest kitsas märg laukarikas vöönd. Keset raba kasvab toitainete suhtes nõudlikke madalsootaimi, mis viitab põhjavee juurdevoolule läbi turbalasundi. Iseloomulik on roostike ja lodude esinemine raba servas, mis mujal on enamasti kuivenduse tõttu hävinud.
Ördi raba idaservas asub juba mainitud Ördi järv, mille pindala on 4,4 ha. Järvest väljuv kraav on ilmselt alandanud järve veetaset, kohati on endine järvekallas selgesti märgatav. Järve põhja- ja idaserv on sopistunud kaldaga, lääne- ja lõunapool on kaldad pehmed, kaetud õõtsikuga. Järve vesi on suhteliselt mineraalainetevaene (Cl 1,9 mg/l, SO4 2,2 mg/l, Ca 8 mg/l, Mg 1,2 mg/l, Na+K 2 mg/l) ning nõrgalt happelise reaktsiooniga (pH=6,4). Soovees olid elementide sisaldused isegi veidi kõrgemad: NH4 0,14 mg/l, Cl 3,05 mg/l ja SO4 3,25 mg/l.
Soo on tuntud kui Eesti üks jõhvikarikkamaid piirkondi.
KoostanudE.Andresmaa
Seisund1981.a. moodustati Ördi sookaitseala (5043 ha), alates 1993.a. Soomaa Rahvuspargi territooriumil.
TähtsusÖkoloogiline, teaduslik, veekaitseline.
UuritusEesti Geoloogiakeskuse turbavarude otsingu- ja otsingu-hinnangulised tööd (1983); GI ja TÜ GI hüdrogeo-ökoloogilised uuringud ja kaardistamine (1993).
LoodusobjektSood
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiViljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Iia küla
Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Sandra küla
Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Tipu küla