Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kokora järved: Mustjärv ja Kuningvere järvVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAlatskivi maastikukaitseala (KLO1000456)
NimiKokora järved: Mustjärv ja Kuningvere järv
AsukohakirjeldusTartumaa. Alatskivi vald. Kokora läheduses Pala - Alatskivi ürgorus. Mustjärv on Alatskivilt 4,5 km lääne-loode pool, Kuningjärv - esimesest 300 m ida pool. Parim juurdepääs Alatskivi - Sarastvere teelt.


KaitseKuningvere järv ja kaasik on üksikobjektina looduskaitse all. Mõlemad järved säilitada veekaitseliste uurimisobjektidena ja kaunite maastikuelementidena. Kuivendustööd järvede valglates mõjutaksid allikaid ning vähendaksid järvede põhjaveest toitumist.
KirjandusTartumaa. 1925. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu.
Kas tunned maad. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 565.
Priidel, E. 1968. Piki Peipsi piiri. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 90-111.
Eesti järved. 1968. Toim. E. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 158-160; 217-219..
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 88-89..
Kirt, K. 1988. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk.81.
Jaani, A., Raukas, A. Peipsi. - Rmt.: Eesti Loodus. Tallinn, Valgus, lk. 245-265.
IseloomustusJärved asuvad Kagu-Eesti lavamaa põhjaosa liigestavas Pala-Alatskivi ürgorus. Järvede areng on seotud Peipsi järvega ja see algas peale esimese Peipsi jääpaisjärve taandumist.
Mustjärv asub 53,7 m kõrgusel merepinnast. Pindala on 22,3 ha, sügavus 8 m. Pikliku kagu-loodesuunalise järve suurim sügavus on põhjaosas. Lähtejärv, mis saab oma vee põhja allikatest ja omapäraselt roostese veega kaldaallikatest. Allikavees rohkesti rauda. Kasutatakse joogiveeks. Urbi talu juures järvekaldal tõusuallikas. Kagusopist algab Alatskivi (siin Kuuse oja) jõgi, mis voolates läbi väikejärvede suubub Peipsi järve. Järve vesi on pruunikas-roheline, aluseline (pH 8,3), keskmise mineraal- ja orgaanilise aine sisaldusega. Järves on taimestik vähene, linnustik rohke.
Kuningvere järve eraldab Mustjärvest fluvioglatsiaalsetest liivadest ja kruusadest koosnev seljandik - Tagajärve mägi. Järve pindala on 24,3 ha, sügavus 8,0 m. Järv toitub allikatest, mis avanevad loode- ja edelakaldal. Kallastel allikaimbeid. Mäe talu kohal tõusuallikas, mille vett kasutatakse joogiveeks. Lõunaosast väljuv oja suubub Alatskivi jõkke. Rohekaskollane vesi on aluseline (pH 7,8-8,6), sisaldab keskmiselt mineraal- ja orgaanilisi aineid.
Arheoloogiliseks objektiks on I aastatuhande teise poolde kuuluvad kääpad Tagavere mäel. Kuningvere järv olevat oma nime saanud järve uppunud või järve lähedal elanud kuningast. Veel on legend, mille järgi Kuningvere järv on tekkinud hallist härjast, Mustjärv - mustast. Härjad pukslenud ja lõpuks lõhkenud.
KoostanudK. Erg, H. Kink
SeisundHea. Turistide poolt sagedasti külastatavad puhkekohad.
TähtsusTeaduslik: hüdrogeoloogiline, geoloogiline. Omapärase tekkega järvenõod, kus vesi pärineb põhjaveest; rahvapärimusega seotud, turistlik.
UuritusRiikoja 1934, Kask 1964, A. Mäemets 1951 ja 1957 - uuriti komplekselt.
K. Erg, A. Marandi, 1999 - revisjoniülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiTartu maakond, Peipsiääre vald, Kokora küla
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kuningvere küla
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Savastvere küla
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Sudemäe küla