Sisu | Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 "Metsise püsielupaikade kaitse
alla võtmine" ja keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määruse nr 12
"Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" muutmine
eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Käesoleva määruse eesmärk on seoses laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade
moodustamisega kaitstavate loodusobjektide tüübi ja seal kehtivate piirangute muutmine.
Laane- ja salumetsade kaitseks moodustatavate looduskaitsealade territooriumil asuv
Nulga väike-konnakotka püsielupaik ning osa Vaharujärve metsise püsielupaigast liidetakse
laane- ja salumetsade kaitseks moodustatavate looduskaitsealadega ja kogu alal kehtestatakse
ühtne kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel
olemasoleva kaitstava loodusobjekti piir ja kaitsekord ning muudetakse looduskaitseseaduse
§ 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitstava loodusobjekti piire. Kaitstavad alad arvatakse laane- ja
salumetsade kaitseks moodustatavatesse looduskaitsealadesse, et kaitsta, säilitada ja taastada
väärtuslikke metsakooslusi.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna
kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Maarja Annuk (tel 776 2424, e-post
maarja.annuk@keskkonnaamet.ee), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise
juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post eleri.laidma@keskkonnaamet.ee). Eelnõu
õigusekspertiisi on teinud üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7427, e-post
kristiin.jaager@keskkonnaamet.ee) ja Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Margus Kõiva
(tel 528 8090, e-post margus.koiva@fortlegal.com), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik
eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson
(tel 626 2880, e-post marika.erikson@envir.ee), eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro
(tel 640 9308, e-post siiri.soidro@tlu.ee).
2. Eelnõu sisu
Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 13. jaanuari 2005. a
määrusega nr 1 "Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine" võtnud kaitse alla
Vaharujärve metsise püsielupaiga Harju maakonnas Saue vallas Tagametsa külas. Osa sellest
püsielupaigast arvatakse laane- ja salumetsade kaitseks moodustatavasse
Tagametsa looduskaitsealasse. Tagametsa looduskaitsealasse jääva osa puhul muutub
loodusobjekti tüüp ja seetõttu on vajalik muuta Vaharujärve metsise püsielupaiga piire ja
vahetada välja keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 lisas esitatud
Vaharujärve metsise püsielupaiga kaart eelnõukohase määruse lisas asuva kaardiga, et välistada
topelt kaitsekord.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 19. aprilli 2010. a
määrusega nr 12 "Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri"
võtnud kaitse alla Nulga väike-konnakotka püsielupaiga Põlva maakonnas Räpina vallas
2
Nulga külas. Nimetatud püsielupaik arvatakse laane- ja salumetsade kaitseks moodustatavasse
Nulga looduskaitsealasse. Kaitstava loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta
keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määrust nr 12 ning tunnistada seal kehtetuks sätted, et
välistada topelt kaitsekord.
Muudatused määrustes tehakse pärast Tagametsa looduskaitseala ja Nulga looduskaitseala
moodustamist (määruse "Laane- ja salumetsa kaitseks moodustatavate looduskaitsealade kaitse
alla võtmise ja kaitse-eeskiriˮ kinnitamisel). Tagametsa looduskaitseala moodustatakse
väärtuslike metsakoosluste – laane-, salu- ja soovikumetsade kaitsmiseks, säilitamiseks ja
taastamiseks ning kaitsealuse liigi metsise (Tetrao urogallus) elupaiga kaitsmiseks ja
taastamiseks. Püsielupaikade maa-ala on osa terviklikust loodusväärtuste komplektist, mistõttu
on need otstarbekas kaitsealaga liita. Nulga looduskaitseala moodustatakse väärtuslike
metsakoosluste – laane-, salu- ja soovikumetsade kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks,
kaitsealuse liigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) ja tema elupaiga kaitseks, kaitsealuse liigi
kanakulli (Accipiter gentilis) elupaiga kaitseks ning kaitsealuse liigi limatünniku
(Sarcosoma globosum) kasvukoha kaitseks.
Vaharujärve metsise püsielupaiga piiranguvöönd on osaliselt määratud moodustatava
Tagametsa looduskaitseala sihtkaitsevööndisse, kus kehtestatakse väljakujunenud või
kujundatavate koosluste säilitamiseks ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks
vajalik kaitsekord. Metsise püsielupaiga piiranguvööndist Tagametsa looduskaitseala
sihtkaitsevööndisse tsoneeritava ala kaitsekord muutub rangemaks. Metsise püsielupaiga
piiranguvööndis on majandustegevus lubatud, sest sellega ei ohustata metsise elutegevust, kuid
Tagametsa sihtkaitsevööndis on laane-, salu- ja soovikumetsade kaitseks, säilitamiseks ja
taastamiseks keelatud majandustegevus, sh raied. Metsise elupaiga säilitamiseks on
Tagametsa sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud koosluste ja kaitsealuste
liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.
Nulga väike-konnakotka püsielupaiga territoorium on määratud moodustatava
Nulga looduskaitseala sihtkaitsevöönditesse, kus kehtestatakse väike-konnakotka ja tema
elupaiga säilitamiseks ja kaitseks püsielupaigaga võrreldes samaväärne kaitsekord. Kaitseala
sihtkaitsevööndite määramisel on arvestatud püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiridega (varem
väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse kuulunud ala jääb sihtkaitsevööndisse ka
pärast Nulga looduskaitseala moodustamist) ning liikumispiiranguga (enamik
väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndist, kus oli kehtestatud liikumispiirang, jääb
sihtkaitsevööndisse, kus kehtestatakse liikumispiirang kotka pesitsus- ja poegade kasvatamise
ajaks).
3. Menetluse kirjeldus
Tagametsa looduskaitseala ja Nulga looduskaitseala kaitse alla võtmise menetlus algatati
12. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 1204 "Täiendavate salu- ja laanemetsa looduskaitsealade
kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetluse algatamine".
Laane- ja salumetsa looduskaitsealade kaitse-eeskirja, mis sisaldas ka Tagametsa ja
Nulga kaitseala moodustamist, avalik väljapanek toimus 18. juunist 30. juulini 2018. a
piirkondlikes Keskkonnaameti kontorites ning Keskkonnaameti veeblilehel
www.keskkonnaamet.ee.
Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu (toimub vastavasisulise
ettepaneku alusel) kohta ilmusid 15. juunist 20. juunini eri ajalehtedes: ühes üleriigilises
3
(15. juunil 2018. a ajalehes Postimees) ning kaheteistkümnes kohalikus ajalehes (sh 15. juunil
2018. a ajalehtedes Harju Elu ja Lõuna-Eesti Postimees). Ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja avalikustamise teade 13. juunil 2018. a.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade
kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta Maanteeametile, Riigimetsa Majandamise
Keskusele ning 37 kohalikule omavalitsusele (sh Räpina ja Saue vallavalitsusele). Kohalikele
omavalitsustele saadetud kirjaga paluti vallavalitsuse kodulehel avaldada teade kaitsealade
moodustamise ja avaliku väljapaneku kohta.
Lisaks saadeti teavitus kaitse-eeskirja avalikustamisest 35 katastriüksuse 43 maaomanikule,
kelle maatükk jääb kaitseala keskele või serva ja sellele pääsemiseks puuduvad olemasolevad
teed. Maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks võib osutuda vajalikuks ligipääsutee rajamine läbi
loodava kaitseala ja seda saab teha üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
Avalikul väljapanekul esitas arvumusi ja ettepanekuid Riigimetsa Majandamise Keskus,
Maanteeamet, Anneli Palo (Tartu Ülikool), Keskkonnaagentuur, viis kohalikku omavalitsust,
ning kuus maaomanikku, kelle maa hakkab paiknema kaitseala kõrval või servas.
Avalikul väljapanekul ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid, mis puudutaksid
Tagametsa looduskaitseala moodustamist osaliselt Vaharujärve metsise püsielupaiga
piiranguvööndisse, mis tähendab, et püsielupaiga piir vajab uuendamist.
Avalikul väljapanekul tegi Riigimetsa Majandamise Keskus ettepaneku moodustada
Nulga looduskaitsealale kaks sihtkaitsevööndit: väike-konnakotka kaitseks liikumispiiranguga
Nulga sihtkaitsevöönd ning laanemetsade kaitseks liikumispiiranguta
Kaljupealse sihtkaitsevöönd. Keskkonnaamet arvestas ettepanekuga. Liikumispiirangu
kehtestamine tervele Nulga looduskaitsealale on liiga range ja ebaproportsionaalne saavutatava
efektiga. Kaitseala tsoneeringut on muudetud vastavalt ettepanekule: kotka kaitseks
planeeritava Nulga sihtkaitsevööndi määramisel on arvestatud püsielupaiga piire (varem
väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse kuulunud ala jääb sihtkaitsevööndisse ka
pärast Nulga looduskaitseala moodustamist) ning liikumispiirangut (enamik väike-konnakotka
püsielupaiga sihtkaitsevööndist, kus oli kehtestatud liikumispiirang, jääb sihtkaitsevööndisse,
kus kehtestatakse liikumispiirang kotka pesitsus ja poegade kasvatamise ajaks) ning ülejäänud
ala, mis on vajalik laane-, salu- ja soovikumetsade kaitseks, jääb liikumispiiranguta
Kaljupealse sihtkaitsevööndisse.
Vastuväiteid Nulga looduskaitseala moodustamise kohta ei laekunud, mis tähendab, et kaitseala
moodustamisega ollakse nõus ning topeltkaitse vältimiseks tuleb Nulga väike-konnakotka
püsielupaik tunnistada kehtetuks.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud EL õigusega.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Kuna püsielupaikade territoorium arvatakse looduskaitseala koosseisu ja jääb riikliku kaitse
alla, siis puudub määruse jõustumisel oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, rahvusvaheliste
kohustuste täitmisele, sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
4
regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldustele.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei maksta maamaksu kaitsealade
sihtkaitsevööndi ja püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt ning püsielupaiga piiranguvööndi
maalt makstakse lõike 2 kohaselt 50 protsenti maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike
3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta
1. jaanuaril.
Tagametsa looduskaitseala moodustamisega laekub maamaksu aastas Saue vallale ligikaudu
1353,03 eurot vähem, sellest 64,79 eurot on kaitsekorra muutmisega (püsielupaiga
piiranguvööndist looduskaitseala sihtkaitsevööndisse) kaasnev mõju, sest püsielupaiga
piiranguvööndis kehtiva 50 protsendilise maamaksusoodustuse asemel hakkab kehtima
maamaksuvabastus.
Nulga looduskaitseala moodustamisega laekub maamaksu aastas Räpina vallale ligikaudu
959,81 eurot vähem, kuid kaitsekorra muutmine (püsielupaigast looduskaitsealaks) selles mõju
ei avalda.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu |