Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: KloostrikividVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaRahnude rühm Palmse pargis e. Kloostrikivid (13) (KLO4000987)
NimiKloostrikivid
AsukohakirjeldusPalmse park, Viitna-Vôsu teest 400 m ida pool.
( LKR: 11.06.1998, 11:58:06 )
Kaitse<KAITSE>
Vôetud looduskaitse alla 1937 (reg. nr. 129) nimetusega "Rändrahnude rühm Palmses". Nimetusega "Rahnude rühm Palmse pargis ehk Kloostrikivid" vôetud riikliku kaitse alla 1959. a. (reg. nr. 155). Sellesse loeti kuuluvaks 13 suuremat ja rida väiksemaid rabakivirahne.

( LKR: 11.06.1998, 13:15:05 )
Kirjandus<KIRJANDUS>

1. Helmesrson, G. 1882. Studien über die Wanderblöcke und die Diluvialgebilde Russlands. II Lief. Mem. Acad. Sci St./Peterb. VI Ser., t. XXX, No 5.
2. Linkrus E. 1968. Huntkivist, Kotkam'est ja muust. / Eesti Loodus, XI, nr. 9, lk. 567/571.
3. Eesti NSV maapôue kaitsest. Toim H. Viiding. 1976. Tln.
4. Sirel, H. Ranniku, V. 1978. Palmse ôpperada, lk. 10-11, foto.
5. Viiding, H. 1981. Lahemaa kivid. Tln.
6. Viiding, H. 1981. Lahemaa hiidrahnud ja kivikülvid. Lahemaa uurimused I. Tln., lk. 45-52.
7. Kaasik, A., Kask, E. 1983. Lahemaa Rahvuspark. Tln.
8. Viiding, H. Jää süles meile jôudnud. - Horisont, 1985, nr. 6, lk. 31. U. Veske värvusfoto numbri tagakaanel.
9. Viiding, H. 1986. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Tln.
Kloostrikivid olevat rahvapärimuse järgi nunnasid kohtamisele ootavad kuradid, kes pikaleveninud ootamisest kivistunud. Nunnaklooster koliti Palmsest ära 15. saj.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>

Ühetüübiliste teravakandiliste rabakivirahnude kogumik, kus 6 rahnu on üle 5 m läbimôôduga ja 8 rahnu 3-5 m läbimôôduga. Pinnakatteks on liiv.Rahnude pikkus, laius, kôrgus, ümbermôôt meetrites on järgmised:
I 8,7x5,9x3,3, 22,8 ü, 90 m3 maht, seinte kalle 50°
II 3,5x3,1x1,3, 10,9 ü, 8 m3
III 5,3x4,6x2,5, 14,4 ü, 25 m3
IV 5,1x3,8x2,6, 13,6 ü, 20 m3, järsud seinad, lame lagi
V 3,5x2,9x1,9, 11,4 ü, 9 m3
VI 5,8x5,2x3,2, 15,5 ü, 35 m3
VII 5,3x5,2x2,2, 15,8 ü, 30 m3
VIII 4,0x2,8x1,5, 11,1 ü, 10 m3
IX 4,2x2,6x1,6, 11,0 ü, 10 m3
X 3,3x2,4x1,9, 9,4 ü, 8 m3
XI 3,9x2,6x1,8, 10,7 ü, 9 m3
XII 4,4x3,4x1,0, 10,9 ü, 8 m3
XIII 3,5x3,1x1,3, 10,9 ü, 7 m3
XIV 5,6x5,4x2,8, 18,3 ü, 55 m3, asub pô]llu ääres
A. Kumari sai suurima kivi kôrguseks 3,4 m, ümb. 22,6 m ja maapealse osa mahuks 71 m3. Kôik metsaalused rahnud, väljaarvatud XIV rahn, on kaetud samblaga. Madalamatel rahnudel I, XIV kasvab ka rohtu, nôgesid, sônajalgu ja vaarikavarsi, I ja XIV kasvavad vahtrataimed kôrgusega 40 cm ja 10 cm.
KoostanudKoostanud:
H. Viiding, täiendanud K. Müürisepp

26. dets. 1990. a.
(LKR: 11.06.1998, 11:59:55 )
(LKR: 11.06.1998, 13:06:24 )
(LKR: 11.06.1998, 13:16:26 )
SeisundHea
( LKR: 11.06.1998, 13:06:41 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, ôppeotstarbeline, kultuurilooline.
Uuritus<UURITUS>

Esimesed kirjalikud andmed Kloostrikivide kohta pärinevad akad. G. Helmersenilt: 1- lk. 24, pilditahvel IV, joon. 1, kes nimetas neid imposantseks rabakivirahnude rühmaks. 1934.a. pildistas Kloostrikive H. Haberman. 1968.a. kirjutas neist E. Linkrus: 2-, lk. 567, foto lk. 568. Korduvalt on Kloostrikive uurinud ja pildistanud H. Viiding *1954, 1966, 1973, 1975( ning tulemusi tr[kis avaldanud: 3-, foto lk. 153, 5- E. Kase ja U. Veske värvusfotod lk. 17 ja 37, 6-, kus foto 17 on E. Kase ülesvôte rahnust, teisel kriittahvlil aga repro R. Maantoa 1974.a. ofordist Kloostrikivid, 8-, lk. 31 ja tagakaanel U. Veske värvusfoto rahnudest: 9- lk. 11, joon. 3, lk. 62 ja foto pilditahvlil lk. 40/41 vahel.
TA Geoloogia Instituudis säilitatakse Kloostrikividest järgmised värvilised diapositiivid: 6x6 cm 12 tk.(H. Viidingu vôtted 1973-1980.a.) - 3 vôtet, H. Viidingu fotod 7 tk.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Haljala vald, Palmse küla