Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Emajõe Suursoo = Emajõe soostikVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaEmajõe-Suursoo sookaitseala/maastikukaitseala (KLO1000467)
NimiEmajõe Suursoo = Emajõe soostik
AsukohakirjeldusTartumaa. Vara, Võnnu, Mäksa ja Peipsiäärne vald. Peipsi lääneranniku keskosas. Emajõe suudmealal.
KaitseOn kaitse all Emajõe Suursoo Sookaitsealana 1980. a. Esitatud maastikukaitseala moodustamiseks pindalaga 18 224 ha.
KirjandusTartumaa. 1925. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu, lk. 485-486
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 35-36.
Herman, M., Loopmann, A., Ranniku, V. 1982. Sookaitsealad - milleks ja kuhu? - Eesti Loodus, 10, lk. 626-632.
Loopmann, A. 1988. Emajõe Suursoo. - Rmt.: Eesti sood. Tallinn, Valgus, lk. 241-246.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Eesti Raamat, Tallinn, lk.65-67.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Tallinn, lk. 169.
Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 120.
Estonian Wetland Inventory 1997. 1998. Tartu, p. 119.
IseloomustusPeipsi nõos järve kaldal jaotavad Emajõgi ja selle lisajõed (Ahja, Kalli, Koosa) soostiku mitmeks osaks. Soostiku ulatus põhjast lõunasse on 22 km, läänest itta 18 km, kogupindala 25 000 ha, abs. kõrgus 31-32 m, Meerapalu raba keskosas 34-35 m. Soostikus on 116 mineraalmaa saart (711 ha), seitse järve (655 ha) ja jõgede laienenud alamjooksud (630 ha).
Soo tekkis Peipsi järve arengu käigus: kui järve veed valgusid lõunasse, algas mineraalmaa soostumine. Tänapäeval toitub üleujutusveest aprillist kuni juulikuuni, muul ajal põhja- ja sademeteveest. Eesvooluks Peipsi järv. Seega soovee tase sõltub Peipsi järve ja Emajõe hüdroloogilisest režiimist.
Loode pool Koosa järve levib suurtarna madalsoo, soostiku keskosa haarab suurtarna-puis madalsoo, tarna-luhasoo ääristab 50-200 m laiuse vööndina jõgesid. Madalsoo lasund hõlmab 85% soostiku pindalast ja koosneb puiduvaesest rohuturbast, lasundi paksus on kuni 3,6 m. Metsa-märe raba segalasundi paksus on kuni 2,8 m. Siirdesoo lasundi paksus on kuni 3,6 m ja see koosneb sfagnumi lisandiga tarna või rohuturbast.
Soostikus on kolm suuremat järve, mis tekkisid kunagise Suur Peipsi taandumisel. Järved on säilitanud tiheda ühenduse Peipsiga ka praegu. Kalli järv (176 ha) asub Praagalt 6 km lõuna pool. Järve keskmine sügavus on 1,1 m. Järve põhi on mudane ja turbane. Läbivoolu järv: lõunast voolab sisse Peravalla jõgi, välja voolab Emajõkke suubuv Kalli jõgi. Vesi on kollakaspruun (pH 7,4-8,0), mineraalaineid on keskmiselt, orgaanilisi - palju. Vesi on rauarikas. Haruldaste liikide elupaik, Peipsi kalade turgutusala.
Kagusse jääva Leego järve pindala on 84,1 ha, sügavus 1,6 m. Eesvool - Peravalla jõgi. Järve põhjas turvas. Vee omadused samad mis Kalli järves. Haruldaste liikide elupaik, tähelepanuvääriv maastikuelement.
Koosa järv asub Praagalt 4 km lääne pool. Pindala 205 ha, sügavus 1,9 m. Järve põhjas turvas. Järve suubub Põdraoja, väljavool on Lagina ja Koosa jõe kaudu Peipsisse. Kõrge veeseisu ajal voolab vesi Peipsi järvest Koosa järve. Järvevee keemilised omadused sarnased Kalli ja Leego järve veega. Suur kalamajanduslik tähtsus. Järve linnustik on rikkalik.
Emajõe suudmeala oli minevikus asustatud: Kalli jõe ääres ja Kullamaal on leitud kiviaja asulakohti. Seega on siin elatud mitme aastatuhande vältel.
KoostanudH. Kink
SeisundHea. Inimtegevusest vähe mõjutatud, kuna Emajõe suudmeala on suurematele rahvahulkadele raskesti ligipääsetav.
TähtsusTeaduslik: soo tekkimise omapära seostatuna Peipsi järve kujunemisega, taimestiku kaitseala, veesäilitusala. Soos paiknevatel järvedel on oluline kalamajanduslik tähtsus.
UuritusA. Mäemets 1975 - järvede uurimine;
Geoloogia Valitsus 1980 - Tartu rajooni turbasoode uurimine;
A. Loopmann 1975 - järvede uurimine.
LoodusobjektSood
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Meerapalu küla
Põlva maakond, Räpina vald, Parapalu küla
Tartu maakond, Kastre vald, Ahunapalu küla
Tartu maakond, Kastre vald, Aruaia küla
Tartu maakond, Kastre vald, Kastre küla
Tartu maakond, Kastre vald, Kõnnu küla
Tartu maakond, Kastre vald, Võõpste küla
Tartu maakond, Luunja vald, Kavastu küla
Tartu maakond, Luunja vald, Pajukurmu küla
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kargaja küla
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Praaga küla
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Rehemetsa küla
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Tähemaa küla
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Varnja alevik