Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Lodikivi e. Lindakivi e. Neitsikivi e. Linnumäe kiviVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaLinda-Neitsi e.Lodikivi; Linnamäe kivi (KLO4000993)
NimiLodikivi e. Lindakivi e. Neitsikivi e. Linnumäe kivi
AsukohakirjeldusUndla küla end. Lodi nr. 10 talu maal.
( LKR: 09.07.1998, 11:00:04 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Klinge, J. 1880. Erratuscher Block bei Sotaga. Sitzungeber. Naturf. Ges. Dorpat, Bd. 5, Heft 2, S. 224-230 (78-84).
2. Klinge, J. 1881. Zwei Sagen über erratische Blöcke. Sibungsber. Gelehrt. Estn. Ges. 1880, Dorpat, S. 174-177.
3. Helmersen, G. 1882. Studien über die Wanderblöcke und die Diluvialgebile Russlands. II Lief. Mem. Acad. Sci. St./Petersb., 1882, VII ser., t. XXX, nr. 5.
4. Kents, P. 1935. Käsmu ümbruse suuri rändrahne. - Eesti Loodus, nr. 1, lk. 10-13.
5. Eesti Looduskaitse. 1938, nr. 3, lk. 104.
6. Laugaste, E., Normann, E. 1959. Muistendid Kalevipojast.
7. Looduskaitse teatmik. Tallinn, 1960, lk. 282.
8. Eilart, J."Kalevipoeg" ja looduskaitse. - Eesti Loodus, nr. 4, lk. 216-223.
9. Joonuks, H. 1987. Rakvere - Pärnu. Tallinn. (Värvusfoto pilditahvlil lk. 36 vastas).
10. Laugaste, E., Rôôm, A. 1958. Kalevipoja jälgedel. Tln.
11. Laugaste, E., Liiv, E. 1970. Muistendid Vanapaganast. Tln.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Graniittrahn rohkete pegmatiitsoontega graniidis ja vilgupesadega, peene- vôi keskmiseteraline. Meenutab mäkke ronivat hiidkilpkonna. Pikkus 9,3 m, laius 7,3 m, kôrgus 6,5 m, ümb. maks. 25,6 m, maapealse osa maht 144 m3 (A. Kumari tahhümeetrilise môôdistamise järgi 1980.a.).
Rahn on pôhiplaanilt munakujuline. Selle servad ulatuvad kôikjal üle pôhiplaani. Kôige kaugemale üle maapinnakontuuri ulatub kivinukk lôunaküljel (3-4 m), kus on rahnust lahtimurdunud üks kild. Lamedaim on loodekülg (40-50°), kôrgeim punkt on lôunanurgas. Rahnu läbivad rohked lôhed, mis suuremalt jaolt on horisontaalsed. Edelaküljel esineb süvendeid ja vagusid, pôhjaküljel serva all roostene lôhepind. Rahnu katab sammal, väljaarvatud koht, kust kivi otsa ronitakse. Rahnul kasvab ka samblikke, rohttaimi ja üksikuid vaarikataimi.
Lodikivi paikneb Sootaguse kôrgeima künka nôlva alumises osas, kus pinnaseks on kruus-liivmoreen. Rahn istub pinnases. Nôlva kalle 15-20° loodesse.Ümbruses esineb teisigi rändrahne.
KoostanudKoostanud:H. Viiding
Täiendanud K. Müürisepp
23. juuli 1986.a.; 14. dets. 1990.a.
(LKR: 09.07.1998, 12:10:48 )
(LKR: 09.07.1998, 13:23:16 )
SeisundRahuldav.
( LKR: 09.07.1998, 13:23:31 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, ôppeotstarbeline, kultuurilooline. Erakordse kujuga. Seotud muistendiga.
OLEMASLEV JA ETTEPANDAV KAITSE
Looduskaitse alla vôetud 1938.a. "Lodikivi" nime all (reg. nr. 252). Riikliku kaitse all on vabariikliku tähtsusega rändrahnuna alates 1959.a. Linda-Neitsi e. Lodikivi nime all (reg. nr. 177). Kaitse alla vôtta ka rahnu lôunakülje kôrval paiknev lahtimurdunud tükk.

( LKR: 09.07.1998, 13:29:04 )
Uuritus<UURITUS>
18. okt. 1879.a. Loodusuurijate Seltsis peetud ettekandes rääkis mag. J.Klinge suurest rändrahnust Sootaguse külas /1/. 1881.a. ettekandes Õpetatud Eesti Seltsis esitas sama autor muistendi rahnu kohta, mida ta nimetas Linnamäe kiviks /2, lk. 176-177/. 1882.a. monograafias kordas G. Helmersen J. Klinge 1879. a. ettekande teksti ning tôi viimase môôtmed rahnu kohta /3, lk. 35-38; rahnu joonistus tab. II, joon. 37/. suurt kivi Sootaga küla juures nimetab G. Vilbaste 1931.a. Kolm aastat hiljem uuris P. Kents rahnu ning toob rahvapärimusi ja muistendeid selle kohta /4/. 1980.a. tegi A.Kumari Lodikivi tahhümeetrilise môôdistamise ja arvutas maapealse osa mahu.
Fotod rahnust: H. Kruusvaldi foto (Kaddrinast( 1920-1930.a. vahemikust; H. Kruusvaldi foto 1925-1935.a. vahemikust (edelast); A. Marveti foto /8, lk. 221/; H. Joonuksi värvifoto /9, lk. 36 vastas pilditahvlil/; H. Viidingu fotod ja värvislaidid 1973.a.; G. Raagmaa värvislaidid 21.10. 1984 (TA Geoloogia Instituudi arhiivis).
Üsna pôhjalikud uurimused on teostanud rahnu juures 1984.a. ôpilased
noorgeoloogid G. Raagmaa ja . Olvet, nende materjalid säilitatakse TA Geoloogia Instituudis.
Rahvajutu järgi olnud rahn varem suurem ja selle alla olevat maetud kulda. Seetôttu olevat kunagi kohalikud inimesed kaevanud kivi külje alla ôônsuse ja teinud seni tuld, kuni rahnu ots lôhkenud ja purunenud. Pärast seda olevat rahn hakanud vajuma sügavamale maasse. Ühe jutu järgi löönud pikne kivi küljest tüki ära, see juhtunud môôdunud sajandi keskpaiku.
Rahnu kohta on ka palju teisi muistendeid ja rahvapärimusi. Üks vanemaid on esitatud J. Klinge poolt /2, lk. 176-177/, mis seostub kivi praegusele kohale sattumise hiidneitsi pôllepaelte katkemisega. Teises variandis on neitsi asendatud Kalevi naise Lindaga /6, lk. 199 ja 519/. Vt. ka /10, lk. 21 ja /11, lk. 426-428/. Kord otsustanud Kalev koos oma sôpradega hakata linna ehitama ja küsinud targalt nôu. Tark öelnud, et kivid peab pôlles kokku kandma neisti seisuse Linda. Nii hakanudki Linda tööle. Kord kivikogumisel juhtunud Linda nägema suurt kivimürakat, kuid vaevalt oli ta saanud kivi pôllesse, kui paelas rebenesid ja rahn jala peale kukkus ning mööda mäekülge alla veeres oma praegusele asukohale (H. Raagmaa).
II Kord karjatanud poiss ja tüdruk sigu. Hakanud sadama ja välku lööma. Lapsed jooksid koos ühe pôrsaga Lindakivi karniisiga kivinuki alla varju. Piksetaat vihastanud ja saatnud tulinoole kivi pihta. Kild matnud lapsed koos pôrsaga enda alla ja seal on nad siiani (H. Raagmaa).
Vanasti oli Lindakivi kohtumispaigaks ja seal peeti ka pidusid ning pildistati. Rahnu harjal olla "neitsi voodi" - kolmnurkne lame pind.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Kadrina vald, Kallukse küla