Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Pütsepa rahn = Jeremi rahn = Viidrik Mokra kiviVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaSuur rändrahn; Pütsepa rändrahn; Jeremi rändrahn (KLO4000501)
NimiPütsepa rahn = Jeremi rahn = Viidrik Mokra kivi
AsukohakirjeldusVõru maakond. Vastseliina vald. Asub 2,6 km Vastseliina lõunapiirist, Kirikumäe teed alevikust väljudes Perametsa bussipeatuse juurest kulgeb külatee itta, esimese - Pütsepa talu juurest tuleb pöörata mäest alla lõuna suunas, järgmisse tallu viivale teele. Selle tee järsu käänaku kohal tuleb minna otse as. 160o 150 m üle nõgestesse kasvanud võsastuva niidu, mille lõunapiiri võsarindes rahn paiknebki. Raskesti leitav, halvasti ligipääsetav.
Topokaardil 1:25 ei ole näidatud.
KaitseOn looduskaitse all 1937. a. "Viidrik-Mokra" kivi nime all. Kaitse uuendatud 1959. a. (reg. nr. 214). Kaitse tingimata säilitada, ümbrus hooldada.
KirjandusKoguteos "Eesti". Võrumaa, 1926, lk. 401.
Eesti loodusmälestusmärke, Trt., 1931, lk. 45.
Looduskaitse I. Tln., 1937, lk. 183.
Maide, J. Looduskaitse alla võetud rändrahnude mass. - Loodushoid ja Turism, 1939, nr. 5, lk. 292-293.
Põllu, E. Toome kõiv, Jeremi kivi ja Pütsepa kuusk. - Eesti Loodus, 1968,nr. 4, lk. 250 (fotoga).
Laugaste, E., Liiv, E. Muistendid Vanapaganast. Tln., 1970, lk. 204-205.
Kenk, V., Ploom, E. Siin- ja sealpool maanteed. Võru rajoon. Tln., 1972, lk. 67.
Ploom, E., Veri, K. Võru rajoon. Tln., 1980, lk. 67.
Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt., 1968, lk. 68.
Võru Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Käsikiri KM-s. Tallinn, 1983 (koostanud P. Kohava).
IseloomustusRahn asub lehtmetsa segapuistu ja pisisoo piiril, rahnu põhjapoolne külg asub vesises loigus.
Ovaalse põhiplaani, selge harja ja tipuga rahn. Loodekülg peaaegu püstloodne, kirdeküljel alusel eenduv. Tugevasti sammaldunud, esineb kinnislõhesid. Ümbruses ka väiksemaid rahnusid. Korduvalt mõõdetud, Võrumaa kõrgeim kivi.

Pikkus Laius Kõrgus Ümbermõõt Allikas
4 16,8 Kt. Võrumaa, 1926
5,7 4,6 3,8 17,1 Looduskaitse I, 1937
7 4 4 16,8 V. Kenk, E. Ploom, 1972
E. Ploom, K. Veri, 1980
5,9 3,9 4,4 17,3 H. Viiding, 1986
6,6 4,6 4,0 18,6 P. Kohava, 1983
Usaldusväärsed viimased.
Massiks arvutatud 229 t (J. Maide - 1939, maht 99,6 m3). Maht P. Kohava hinnangul 54 m3.
Graniit, punakasroosa, kohati pegmatoidne.

Muistend: Vanatont toonud selle sinna, keetvat kivi all tõrva, selleks, et juhul kui keegi kivi paigast nihutab, saaks inimesed üle tõrvata. Igal jüriööl kostub kivi alt mulinat. Kivi olla kogu aeg märg, ka kuiva ilmaga.
KoostanudE. Pirrus
SeisundRahuldav või halb: Võrumaa kõrgeima rahnu ümbrus on ohjeldamatult võsastunud, tähis kivi juures kustunud, viit teekurvist annab rahnuni eksitavalt vale kauguse 50 m (pro 150 m). Soostumise tõttu raske pääseda rahnuni kuiva jalaga.
TähtsusMaastikuline, teaduslik - Lõuna-Eesti kõrgeim kivi, turistlik, muistendiga seotud.
UuritusSissekanded LUS suurte rändrahnude kartoteeki - K. Orviku, 1932; J. Orula, 1938.
Viidrik-Mokra kiviks nimetamine - Looduskaitse I, 1937.
J. Maide, 1939 - arvutab rahnu massi - 229 t.
E. Põllu, 1968 - lühikirjeldus, foto, nimetab Jeremi kiviks.
A. Kumari, 1977 - külastab rahnu, ilmselt mõõdistab, andmed pole säilinud.
P. Kohava, 1982 - tahhümeetriline mõõdistamine.
K. Müürisepp, E. Pirrus - 6. aug. 1989 - ülevaatus, kivimitäpsustus, mustvalge foto.
E. Pirrus 12.07. 1998 - revisjonülevaatus, värvusfoto.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Võru vald, Heinasoo küla