Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Nõuni järvVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaOtepää looduspark (KLO1000559)
NimiNõuni järv
AsukohakirjeldusValgamaa. Palupera vald. Otepäält 6,5 km põhja pool, Otepää - Tartu maantee ääres, vahetult lääne pool teed.
KaitseOn looduskaitse all alates 16. IV 1974. a. (Valga raj. TSN TK otsus nr. 104). Asub Otepää maastikukaitsealal 24. IX 1979. a., ENSV MN määrus nr. 497, Otepää looduspargis 1997. a. Kaitsemeetmed säilitada. Vähendada Tüki asula koormust järve vee kvaliteedile. Sobiv turismi ja puhkemajanduseks. Omab veekaitselist tähtsust.
KirjandusEesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 254-256.
Mägi, H., Veri, K. 1976. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 138-139.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 168-169.
Mäemets, A. 1987. Järved. - Rmt.: Valga rajoonis. ENSV TA Kodu-uurimise komisjon. Tallinn, lk. 47-53.
Nature conservation in Estonia. 1994. Comp. K. Peterson. Tallinn, p. 36.
Otepää maastikukaitseala. 1966. - Rmt.: Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Koost. H. Kink. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 65-81.
IseloomustusOtepää kõrgustiku põhjanõlval paiknev järv, abs. kõrgus 107,3 m. Järve pindala 78,8 ha, suurim sügavus 14,7 m, keskmine sügavus 6,1 m. Nõuni järv on glatsiaalse tekkega - jääaja lõpul moodustunud järv hõlmas ka teiselpool teed asuva Väikese Nõuni järve ning tema veetase oli praegusest 7 m kõrgem (E. Hang). Sajandi alguses alandati järve veetaset 1 m võrra.
Nõuni järv on nõrga läbivooluga - sisse voolavad Virbi ja Päidla oja loodest ja läänest. Vett annavad ka arvukad põhja- ja kaldaallikad, mille vesi pärineb fluvioglatsiaalsetetst kruusliivadest. Arvukalt on väikesi (vooluhulk kuni 0,1 l/s) kaldaallikaid järve lääne- ja kirdekaldal ning Väike- ja Suurjärve vahel. Väljavool kraavi ja Kinsli oja kaudu Elva jõkke. Nõuni järve väljavoolu (Kinsli oja) vooluhulk 03. VIII 98. a. - 92 l/s. Vee kvaliteeti jälgiti Geoloogia Instituudi poolt 1987-1992 .aastatel. Kuigi järve suubus asula heitvesi, oli väljavoolul biogeenide sisaldus tagasihoidlik - NH4 - 0,2 mg/l; NO3 - 0,8 mg/l ning Cl - 10-13 mg/l. Järve vesi on aluseline (pH - 7,4-8,3) ja kuulub kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliset järvede hulka.
Nõuni järvest põhja pool asub Väike-Nõuni järv (pindala 6,3 ha), mis samuti toitub põhiliselt põhjaallikatest. Väike-Nõuni järve ja maantee vahelisel künkal asub maa-alune kalmistu, mis pärineb XIV-XVII sajandist ("Peedu Kabelimägi").
A. Mäemetsa andmeil kuulub Nõuni järv nõrga veevahetusega allikatoiteliste järvede hulka. Teadusliku uurimisobjektina väärib ta tähelepanu karpvähiliste tõttu.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg
SeisundRahuldav, kuni 1992. aastani mõjutas järve vee kvaliteeti Nõuni suurfarm.
TähtsusGlatsiaalse tekkega põhjaveest toituv järv. Maastikuline, veekaitseline puhkeotstarbeline.
UuritusRiikoja, 1934; Mikelsaar, 1955 - hüdrobioloogilised uurimised; Kask, 1964 - hüdroloogilised uurimised; Hang, 1960 - maastiku uurimised; Mäemets, 1958, 1968 - limnoloogilised uurimised; Geoloogia Instituut, 1986-1992 - hüdrogeoökoloogilised uurimised; Andresmaa, Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiValga maakond, Otepää vald, Nõuni küla
Valga maakond, Otepää vald, Päidla küla