Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Järlepa järv | ||
| Loodusobjekt | Järv | ||
| Kaitsealune ala | Mahtra looduskaitseala (KLO1000577) | ||
| Asukohakirjeldus | Kohilast 10 km idas. Järlepa asula lähedal Mahtra (Järlepa) soos. | ||
| Iseloomustus | I. Kase (1964) järgi on see 47,9 ha suurune järv, mille pikkus on 1570 m, laius 530 m, suurim sügavus 3,3 m ja keskmine sügavus 1,5 m. Valdavalt raba-, osalt sookallaste- ga. Edela- ja kirdekaldal kasvab mets. Loodeosas on põhi kruusane, mujal mudane. Sissevool järve kraavidega, väljavool Angerja peakraavi, millest algab Vääna jõgi. Vee läbipaistvus oli 1.07.53.a. 1,4 m. Järve põhjas on K.Veberi (1964) andmeil 50 ha suurusel alal sapropeel, mille paksus ulatub 2 m-ni. Loodeosas on 5 väikest saart, milledel kasvab põõsaid. Mõnisada meetrit kagu pool paikneb rabas Väikejärv, mis Suurjärvega on kraavidega ühendatud. Järlepa järve val- gub palju rabavett. Kitsamas kaelaosas esineb põhjaallikaid. Väikese sügavuse tõttu soojeneb järv suvel tugevasti. Järve vees on mineraalainete ja orgaaniliste ainete sisaldus keskmine. Selle hüdrokeemiat mõjustavad tõenäoliselt põh- jaallikad. Veetaimestik on kaunis liigivaene, kuid rohke. Val- dav osa taimestikust on koondunudjärve põhjaossa. Kalas- tikus domineerib ahven, esinevad veel särg, koger, haug. Järlepa järv kuulub kihistumata kalgiveeliste segatoiteliste järvede hulka. | ||
| Tähtsus | Teaduslik, maastikuline, ökoloogiline, rekreatiivne, majanduslik. | ||
| Seisund | Rahuldav. Järve on kasutatud partide ja hanede kasvatamiseks. | ||
| Kaitse | Järlepa järv võeti RApla raj. RSN TK poolt loodusalla 18.08.64.a. Koos sellega kuulub kaitse alla ka Järlepa park ja puiestee.. | ||
| Uuritus | Järve on uuritud mitmekülgselt (vt. Eesti järved. Tallinn, 1968. | ||
| Kirjandus | Mäemets, A. 1977. Eesti nSV järved ja nende kaitse. TAllinn, lk. 59. | ||
| Koostanud | Ü.Heinsalu, H.Kink | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Rapla maakond, Rapla vald, Järlepa küla | ||