Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Tihu järvestik | ||
| Loodusobjekt | Järv | ||
| Kaitsealune ala | Tihu looduskaitseala (KLO1000310) | ||
| Asukohakirjeldus | Hiiumaa keskosas loode-kagu suunalises vagumuses asub kolmest järvest koosnev aheljärvestik. Kaugus merest 5 km. Käina ja Kõrgessaare vald. | ||
| Iseloomustus | Tihu Suurjärv asub Männamaa külast 3 km loode pool, kõrgus 12,5 m; pindala 85 ha; sügavus 0,5 m. Kaldad on turbased. Järves on kolm rändrahnu. Toitub ka põhja- allikatest järve keskosas. Sissevool keskmisest järvest, väljavool Luguse jõe kaudu Jausa lahte. Järve kollakas vesi on aluseline - pH=7,8. Mineraalaineid keskmiselt, or- gaanilisi - palju. Esineb haruldast jõgitakjat, ahtalehist hundinuia jt. Huvitava veelinnustiku tõttu võeti järv kaitse alla 1977. a. Kuulub kihistumata kalgiveeliste segatoiteliste järvede hulka. Tihu keskmine järv asub Suurjärvest 600 m loode pool. Pindala 2,7 ha; sügavus 0,6 m. Kaldad turbased, mille all kruus. Sissevool kolmandast järvest, väljavool Suurjärve. Vesi on aluseline pH=7,3. Mineraalaineid vähe, orgaanilisi - väga palju. Kuulub kihistumata pehmeveeliste segatoite- liste järvede hulka. Tihu kolmas järv e. Väikejärv asub keskmisest järvest 350 m loode pool. Pindala 4,6 ha, sügavus kuni 1,5 m. Kaldada soostunud. Esineb põhjaallikaid. Vesi neutraalne pH=7,0, mineraalaineid vähe, orgaanilisi palju. Kuulub kihistumata segatoiteliste järvede hulka. Läbirändel peatub järvedel palju linde. Tihu järv olevat oma nime saanud siin kalastanud venelastelt ("vaikne järv"). | ||
| Tähtsus | Teaduslik - omapärase geoloogilise tekkelooga ja allikate esinemine soojärvedes; maastikuline , turistlik, rekreatiivne. | ||
| Seisund | Rahuldav, kuigi Tihu Suurjärve veetaset alandati 1930. a. 1 m võrra. Hiiumaa tähtsamate järvedena vajaksid taastamist. | ||
| Kaitse | 2001. a. asuvad järved Tihu maastikukaitsealal. | ||
| Uuritus | A. Mäemets, 1960-1970 - järvede uurimised. V. Sepp, 1960-1970. maastiku uurimised. H. Kink jt. , 1978. a. - melioratiiv-hüdrogeoloogilised uurimised. | ||
| Kirjandus | Vain, A. 1966. Mööda Hiiumaad. Tallinn, lk. 58-59. Mäeumbaed, V., Rebassoo, H.-E. 1973. Hiiumaa. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, lk. 34. Sepp, V. 1973. Hiiumaa maastikuline iseloomustus. Tallinn, lk. 50-52. Mäemets, A. 1977 Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, lk. 184-185. | ||
| Koostanud | H. Kink | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Leigri küla Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Männamaa küla | ||