Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Piusa liivakoobaste allikaalaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPiusa koobastiku looduskaitseala (KLO1000100)
NimiPiusa liivakoobaste allikaala
AsukohakirjeldusPõlvamaa. Orava vald. Piusa raudteejaamast põhja pool, Orava metskonnas kv. 172 ja 173.
KaitseLooduskaitse all, 1995. a. looduskaitse üksikobjektina - Piusa koopad. 1999. a. kaitseala uued piirid kinnitamata. Korrastamiseks vajalikud eelnevad hüdrogeoökoloogilised uuringud (põhjavee dünaamika). Säilitada ka veekaitselise objektina.
KirjandusBekker, H. 1924. Devon Irboska ümbruses: stratigraafia, fauna ja paleogeograafia. Tartu.
Kirt, K., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoon. Siin ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 32-37.
Räpina Näidismetsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. 1983. Tallinn, Eesti Metsakorralduskeskus, lk. 30-31. Käsikiri
Vellak, A. 1983. Piusa klaasiliiva kaevanduskäigud ja nende tulevik. - Looduskaitsealaseid töid, 5. Tartu üliõpilasteringi 25. aastapäeva konverentsi teesid. Tartu, lk. 36-40.
Untera, K. 1984. Piusa klaasiliiva kaevanduse kujunemine ja nüüdisaegne seisund Diplomitöö. Tartu, 52 lk.
Vellak, A., Tõnisson, A. 1987. Piusa klaasiliiva kaevandusest. - Rmt.: Looduskasutusest ja keskkonnakaitsest künkliku pinnamoega maastikul. Tallinn-Põlva, lk. 107-112.
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, lk. 127-129.
Zingel, H. 1998. Kaitsealad uuenevad. - Eesti Loodus, 8. Keskkonnaministeeriumi Teataja, lk. 74-75, 342.
IseloomustusPiusa klaasliiva leiukoha avastas H. Bekker 1920. a. Heledat liivakivi (D2Gauja lade) hakati kaevandama 1922. aastal, tööstuslikult 1924. a. Mõrsjamäest. Liiv sobis klaasiliivaks. Algselt toimus kaevandamine maa-alustes käikudes (stollides), millest tekkisid koopad, kus elavad nahkhiired. Töö maa all kestis 1966. aastani. Ürgoru nõlvale tekkisid järsud liivakiviseinad ja sissepääsuavad koobastesse, olles jätkuks Piusa looduslikule müürimägedele. Säilinud on 5 koobastikku. Kõige ilusam on Sammaskoobas, kõige ebakorrapärasema struktuuriga Mõrsjamäe koobas. 1985. a. tekkis keerulise ehitusega Rebasekoopasse põhjavee juurdevool. Kaevanduskäikude kogupikkus on 20 km.
1966. a. algas lahtine kaevandamine, avati karjäär. 1985. a. kogutoodang oli 28 000 tonni. Karjäärid on jõudnud põhjaveetasemest sügavamale ja moodustavad aeg-ajalt tehisjärvi. 1998. a. augustikuul oli Rebasmäe koobastiku põhi veega kaetud (veekiht 25 cm). Koopa põhi on kõrgemal kui kuivadel koobastel. Ilmselt moodustavad koopa põhja savikad kihid, millele koguneb infiltreeruv vesi. Mõrsjamäe koopa laest tilkus liivakividest vett. Ka koopa nr. 4 põhja kattis 21.07.98. a. õhuke veekiht. 1986. a. valmis Metsamajanduse ja Looduskaitse TUI SKB-s (autor E. Brafmann) projekt, mille kohaselt oli karjääri põhja ette nähtud kujundada põhjaveest toituv üle 2 m sügav, nõrgalt liigestatud kaldajoonega järv. Samal ajal hakati Eesti Looduskaitse Seltsi algatusel Sammaskoopasse kavandama muuseumi. 1998. a. oli Sammaskoopas infopunkt. Seega lisaks tööstusajaloole, geoloogiale ja nahkhiirtele on siin tegemist põhjaveest toituva tehisveehoidlaga.
Lisandub ka nahkhiirte kolooniate kaitse küsimus. Seega on Piusa klaasiliivadest kujunemas kompleksne turismiobjekt, milles põimuvad nii tehislikud kui ka loodus-kaitselised aspektid. Piirkonna edasine arenduskava pole veel lõplikult selgunud, kuid selle viimistlemisel tuleks kaasa haarata ka põhjaveeolude jälgimise meetmed, sest tingimused on siin erakordselt soodsad ja tulemused õpetlikud.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg
SeisundKoobaste suudmed on osaliselt varisenud. Paviljon.
TähtsusGeoloogiline, ajalooline, looduskaitseline. veesäilituslik. Oluline ajaloo-mälestis - klaasiliiva kaevandamise ajaloo kajastamisel. Nahkhiirte elupaik. Põhjavee väljakiildumine liivakividest ja kogunemine koobastes, olenevalt savikate vahekihtide levikust.
UuritusH. Bekker, 1920, - klaasiliiva leiukoha avastamine;
TÜ looduskaitsering, 1983 - muuseumi rajamise võimaluste uurimine;
Metsakorralduskeskus, 1983 - looduskaitseobjektide inventeerimine;
Heinsalu, Ü. 1987 - koobaste uurimine;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjoniülevaatus.
LoodusobjektAllikas
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Võru vald, Piusa küla