Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1965.04.03 Kingissepa raj. TSN TK otsus nr.32 Looduse kaitsest Kingissepa rajoonisVäljad: peida ,kuva
Vastu võetud03.04.1965
RekvisiitKingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 03.04.1965. a otsus nr 32
PealkiriKingissepa raj. TSN TK otsus nr.32
Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis
Sisu

KINGISSEPA RAJOONI TSN TÄITEVKOMITEE

0 T S U S NR. 32

3. aprillil 1965. a. Kingissepas

LOODUSE KAITSEST KINGISSEPA RAJOONIS

Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude, rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide

säilitamiseks kooskõlas Eesti NSV 7. juuni 1957. a. seadusega "Eesti NSV looduse kaitsest" ning Eesti NSV

ulemnõukogu Presiidiumi otsusega 28. juulist 1962. a Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee

o t s u s t a b :

1. Avaldada otsuse lisana nr. 1 riikliku kaitse alla võetud vabariikliku tähtsusega objektide nimekiri.

2. Avaldada otsuse lisana nr. 2 kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide nimekiri.

3. Avaldada otsuse lisana nr. 3 riikliku kaitse alla võetud looma- ja taimeliikide nimekiri.

4. Avaldada otsuse lisana nr. 4 riikliku kaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega looduse üksikobjektide

kaitse korraldamise eeskirjad.

5. Kohustada kolhooside, sovhooside, asutuste ja ettevõtete juhtkonda, kelle maavalduse piires asuvad riikliku kaitse

alla võetud objektid:

a) määrama igale objektile selle kaitse ja hooldamise eest vastutava isiku:

b) hoidma korras puistud, pargid, puiesteed ja maastiku objektid, puhastades need kuivanud puudest, okstest ja

prahist igal kevadel hiljemalt esimeseks maiks.

6. Massiürituste läbiviimine riikliku kaitse alla võetud maastiku üksikelementide ja parkide piires tuleb kooskõlastada

rajoon TSN Täitevkomitee looduskaitse komisjoniga.

7. Looduskaitse objektide ning looduskaitsealaste eeskirjade rikkumise juhtudest informeerida viivitamatult rajooni TSN

Täitevkomitee looduskaitsekomisjoni.

8. Võtta teadmiseks, et ametiisikuid ja kodanikke, kes on süüdi looduskaitse eeskirjade rikkumises, kaitse all olevate

looduslike objektide rikkumises või hävitamises, karistatakse administratiivkorras rahatrahviga järgmises ulatuses:

ametiisikuid kuni 50 rublaga, kodanikke kuni 10 rublaga (alus Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 9, 12. jaanuarist

1963. a punkt 8).

9. Kontroll käesoleva otsuse täitmise üle panna rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjale ja looduskaitse

komisjonile.

10. Avaldada käesolev otsus ajalehes "Kommunismiehitaja".

Trükkida käesolev otsus koos lisadega (1000 eks.) Bro üürina.

J. SUURHANS, H. SAAMEL,

Kingissepa Rajooni TSN Täitev- Kingissepa Rajooni TSN Täitev-

komitee esimees komitee sekretär

Lisa nr. 4

Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee

3. aprilli 1965. a.

otsuse nr. 32 juurde.

Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega parkide kaitse

korraldamise eeskiri

1. Parkide riikliku kaitse ülesandeks on parandada elanikkonna elutingimusi, luua võimalusi kultuurseks puhkuseks

ning parginduse alaseks teaduslikuks uurimistööks. Seega tuleb parke kaitsta sanitaar-hügieenilistel ja teaduslikel

eesmärkidel.

2. Keelata riikliku kaitse alla võetud parkides igasugune puude ja põõsaste vigastamine ning raiumine (välja arvatud

sanitaarraied koosk lastatult kohaliku metsamajandiga ning raied, mis on seotud parkide kujunduse muutmisega

kooskõlas käesoleva eeskirja punktiga nr. 4), karjatamine, igasuguste kaeviste kaevamine, masinate ja seadmete

parkimine, kütteõlide hoidmine, masinatega sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid, igasugune prahistamine ning

muud parki ja selle üldilmet kahjustavad tegevused.

3. Parkidesse uute ehituste püstitamine, olemasolevate kapitaalsete varemete lõhkumine ning läbi parkide

elektriliini- ja teetrasside ajamine tuleb kooskõlastada Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega.

4. Lubade riikliku kaitse alla võetud parkide kujunduse muutmist ainult projekteerimisorganisatsiooni või vastava

eriala spetsialisti poolt koostatud ning Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse kinnitatud projekti või skeemi

(koos tööde loeteluga) järgi.

5. Maavaldajad on kohustatud oma maavalduse piires olevaid parke kaitsma ning hooldama ja korrastama

vastavalt Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse poolt antud juhendile.

II. Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega geoloogiliste ja

maastikuliste üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri

1. Geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide (üksikelementide) riikliku kaitse eesmärgiks on säilitada meie

haruldasemaid ja teaduslikult huvitavamaid rändrahne ja kivikülve, aluspõhja paljandeid, jugasid, meteoriidikraatreid,

koopaid, karstialasid, maapinnavorme, veekogusid ning looduslikult kauneid puhkekohti.

2. Riikliku kaitse alla võetud geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide säilitamise eesmärgil on keelatud:

a) rändrahnude ja kivikülvide kahjustamine ja loodusliku ilme ning asukoha muutmine, samuti nende lähema

ümbruse risustamine;

b) aluspõhja paljanditest, jugade astangutest, meteoriidikraatritest ning koobastest pea (lubjakivi, dolomiidi)

murdmine või liiva kaevandamine (kui see pole seotud objekti hooldamisega), paljandite ja koobaste rikkumine nimede

jm. sissekraapimise teel, jugade veejõu kasutamise edasine suurendamine, jõesängi süvendamine või risustamine või

mõnel muul viisil paljandite, jugade, meteoriidikraatrite ja koobaste ning nende lähema ümbruse loodusliku ilme

rikkumine või muutmine;

c) karstialade pae murdmine, kruusa ja liiva kaevandamine, prahi mahapanek, reovete juhtimine karstilehtritesse

ning karstimoodustiste loodusliku ilme igasugusel muul viisil rikkumine;

d) mägede, kuplite, orgude, astangute jt. pinnavormide loodusliku ilme rikkumine neist maavarade kaevandamise,

lageraie või mõnel muul teel;

e) järvede, jõgede ja allikate veetaseme muutmine, vete risustamine ja reostamine ning muul viisil veekogude ja

nende kallaste rikkumine ning loodusliku ilme muutmine;

f) looduslikult kaunites puhkekodudes liiva, kruusa jm. kaevandamine, lageraied, kasvavate puude ja põõsaste

vigastamine, vete reostamine, ala prahistamine või mingil muul viisil rikkumine.

3. Turistidel ja ekskursioonidel kasutada riikliku looduskaitse alla kuuluvate objektide külastamisel autode

parkimisel ja telkide püstitamisel selleks ettenähtud kohti.

4. Uute ehituste püstitamine geoloogilistele ja maastikulistele üksikobjektidele või nende otsesesse lähedusse,

kuivendusvete juhtimine karstilehtritesse jt. tööd, mis muudavad suuremal või vähemal määral kaitsealuste objektide

või nende lähema ümbruse looduslikku ilmet. tuleb koosk lastada vastava rajooni TSN Täitevkomitee looduskaitse

komisjoniga ning vabariikliku tähtsusega objektide korral ka Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega.

III. Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega

botaaniliste üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri

l. Botaaniliste objektide riikliku kaitse eesmärgiks on säilitada meie väärtuslikumaid dendraariume, katsekultuure,

viljapuuaedu ja viljapuid, metsaosi, puude rühmi ja salusid, puiesteid ja üksikuid põliseid või muul põhjusel kaitset

väärivaid puid ja põõsaid, samuti Eesti NSV-s esinevaid haruldusi, teaduslikult huvipakkuvaid või dekoratiivseid

taimeliike.

2. Riikliku kaitse alla võetud botaaniliste üksikobjektide säilitamise eesmärgil on keelatud:

a) dendraariumide, kaitsekultuuride, viljapuuaedade, metsaosade, puude rühmade, salude ja puiesteede raiumine,

rikkumine või kahjustamine;

b) üksikult kasvavate viljapuude ning põliste või haruldaste puude raiumine, nende võra, tüve ja juurestiku

rikkumine või kahjustamine ning puude lähema ümbruse risustamine;

c) liigina kaitse all olevate haruldaste taimede murdmine või puude raiumine, vigastamine (puude koorimine, okste

murdmine jne.) või mõnel muul nende kahjustamine kõikjal, kus nad esinevad Eesti NSV looduslikus taimkattes. Nende

herbaarset kogumist võib lubada ainult Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus. Aladel, kus esineb riikliku kaitse

all olevaid taimi, on lubatud ainult selline maaalade kasutamise viis, mis ei ohusta nende taimeliikide olemasolu;

d) liigina kaitse all olevate dekoratiivsete taimede kogumine mitteteaduslikel eesmärkidel ja müük.

3. Dendraariumide, kaitsekultuuride ja viljapuuaedade rekonstrueerimine tuleb kooskõlastada Metsamajanduse ja

Looduskaitse Peavalitsusega.

4. Maavaldajad on kohustatud oma maavalduse piires olevaid objekte kaitsma ja hooldama.

IV. Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega

zooloogiliste üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri

1. Zooloogiliste objektide riikliku kaitse eesmärgiks on säilitada Eesti NSV-s esinevaid huvitavamaid loomakooslusi

ning haruldusi, teaduslikult huvipakkuvaid või rahvamajanduse seisukohalt kasulikke loomaliike, samuti luua meie

vabariigis pesitsevatele ja läbirändel peatuvate lindudele ohutuid pesitsemis- ja rändtingimusi.

2. Riikliku kaitse alla võetud loomaliikide säilitamise eesmärgil on keelatud:

a) kaitsealuseid loomi jälitada, püüda või tappa ükskõik missugusel viisil, samuti hävitada nende pesapaiku,

rüüstada pesi ja häirida poegi pesades;

b) Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse loata muuta looduslikke tingimusi kotkasta ja must-toonekurgede

pesade ümhruses 200 m raadiusega;

c) laululindude püüdmine puurispidamise või mõnel muul eesmärgil ja nende müük;

d) metsasipelgate (metsakuklase ja salukuklase) pesakuhilate rüüstamine ning vigastamine, samuti sipelgate, nende

nukkude ja pesaainese kogumine mistahes eesmärgil.

Märkus: Metsamajanduse organite, teaduslike asutuste või õppeasutuste poolt sipelgapesade ümberasustamine,

poolitamine ja paljundmnine metsakaitseeesmärgil on lubatud.

3. Kotkaste ja must-toonekurgede filmimist ja fotografeerimist nende pesapaikadel lubatakse ainult kooskõlastatult

Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega.

4. Riikliku kaitse all olevate, kuid jahimajanduslikku tähtsust omavate loomaliikide küttimine on lubatud vaid

Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse poolt väljaantud erilubade alusel.

5. Juhuslikult püünisesse sattunud kaitse alla kuuluvad loomad tuleb viibimata vabastada. Mõrdadesse sattunud

lindudele väljapääsu tagamiseks tuleb kalapüügirajoonides kuivatada mõrdasid avatud päradega. Looduskaitse

all olevate vigastatud või surma saanud loomade ja lindude - kotkad, toonekured, sookurg, karu, hirv, marsaal,

lendorav ja kobras leiust tuleb teatada koheselt Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele. Lindude ja loomade

püüdmine märgistamiseks teaduslike asutuste poolt on lubatud aasta läbi ja igal pool.

6. Kohtades, kus loomad võivad tekitada majanduslikku kahju, võib Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse

eriloal küttida kaitse all olevaid loomaliike nende arvukuse vähendamiseks, sugupoolte arvulise vahekorra

reguleerimiseks, sanitaarse seisukorra parandamiseks (võitlus epideemiate ja parasitaarsete haiguste vastu jne.) ning

teaduslike uurimisasutuste esildisel ka kollekteerimiseks. Keelatud on läbi viia töid, mis on seotud kaitsealuste loomade

massilise hävitamisega.

7. Aladel, mis on võetud riikliku kaitse alla kui lindude pesitsemis- ja peatumiskohad, on keelatud: ala looduslike

tingimuste muutmine (kuivendamine, järvede veepinna madaldamine), vete reostamine, jahipidamine, kogu aasta vältel

(välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega),

linnumunade kogumine, lindude hirmutamine ja pesade hävitamine. 15. aprillist kuni 1.septembrini roo niitmine ning roo

ja rohu põletamine, kuni 15. juulini heina niitmine ja karjatamine. Enne 15. juulit võib heina niita vaid Metsamajanduse ja

Looduskaitse Peavalitsuse igakordsel eriloal. Lindude massilise pesitsemise perioodil (15. aprillist kuni 1. juulini) on

inimeste viibimine neis kohtades lubatud vaid eriti hädavajalikel juhtudel.

Käesolevas lisas toodud eeskirjad on kinnitatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse

Peavalitsuse juhataja käskkirjaga nr. 80, 29. aprillist 1983.a.

Kingissepa Rajooni TSN Täitev-

komitee sekretär

H. SAAMEL,

LKR: 21.03.1997 14:14:01

Lisa nr. 1

Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee

3. aprilli 1965. a.

otsuse nr. 32 juurde

VABARIIKLIKU TÄHTSUSEGA LOODUSKAITSEOBJEKTIDE LOETELU

1. Viidumäe Riiklik Looduskaitseala

2. Vaika Riiklik Looduskaitseala

Lisa nr. 2

Kingissepa Rajooni TSN Täievkomitee

3. aprilli 1965. a.

otsuse nr. 32 juurde

KOHALIKU TÄHTSUSEGA LOODUSKAITSEOBJEKTIDE LOETELU

I Maastiku üksikelemendid

1. Järve luited

2. Viieristi mäed

3. Soeginina pank

4. Pätsuma soo

5. Odalätsi luited

6. Leholinnus

7. Pamma maalinn nn. Kooljamäed

8. Astang

II pargid, metsapargid ja puistud

9. Kutjape tammik

10. Mõntu park

11. Sopi mets

12. Kuusepuiestik

13. Kuusn mme park

14. Maapere raun

15. Kärla park

16. Kogula männik

17. Lööne park

18. Kungla park

19. Lepna tammik

20. Koikla park

21. Roobaka park

22. Tumala park

23. Oti park

24. Koigi park

25. Roina park

26. Audla park

27. Kingli park

28. Liiva park

29. Kuivastu park

30. Musta männi puistu

III Põlised puud

31. Must mänd

32. Harilik robiinia

33. Harilik robiinia

34. Kreeka pähklipuu

35. Hall pähklipuu

36. Põldvaher

37. Põldvaher

38. Harilik pöök

39. Harilik pöök

40. Hariliku pöögi punaseleheline vorm

41. Kanada pappel

42. Ontario pappel

43. Poopuu

44. Küdoonia

45. Valge nulg

46. Must mänd

47. Kuusk

48. Mets unapuu

49. Mänd

50. Viirpuu

51. Saar

52. Poopuu

53. Tamm

54. Mänd, nn. "Nonni mänd"

55. Poopuu

56. Kadakas

57. Kuusk

58. Poopuu

59. Tamm

60. Jalakas

61. Pärn

62. Tamm, nn. "Rämmi tamm"

63. Tammed

64. Tamm nn. "Põldetagusetamm"

65. Saar

66. Pärn

67. Tamm

68. Mänd, nn. "Raagi mänd"

IV Botaanilised objektid

69. Luuderohu ja jugapuu kasvukoht

70. Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht

V Ornitoloogilised keelualad

71. Loodenina

72. Oosla maa

73. Laidu saar

74. Väikse väina roostik

75. Suurem isa laht

VI Rändrahnud

76. Päästekivi

77. Sepa suurkivi

78. Hiiukivi

79. Rändrahn

H. SAAMEL

Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee sekretär

Lisa nr. 3

Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee

3. aprilli 1965. a.

otsuse nr. 32 juurde

RIIKLIKKU KAITSE ALLA KUULUVATE LOOMALIIKIDE LOETELU

1. Kaljukotkas

2. Suur-konnakotkas

3. Väike-konnakotkas

4. Merikotkas

5. Madukotkas

6. Kalakotkas

7. Valge-toonekurg

8. Must-toonekurg

9. Sookurg

10. Karu

11. Hirv ja maraal

12. Põder

13. Lendorav

14. Kobras

15. Rabapistrik

16. Punajalg-pistrik

17. Tuuletallaja

18. Herilaseviu

19. Hiireviu

20. Karvasjalg-viu

21. Must-harksaba

22. Puna-harksaba

23. Kakulised

24. Kägu

25. Öösorr

26. Siniraag

27. Jäälind

28. Vaenukägu

29. Piirpääsuke

30. Rähnilised

31. Värblinnud (laululinnud), v.a. ronk, vares, harakas, pasknäär, kodu- ja põld varblane.

32. Rabakana

33. Metsis

34. Luiged

35. Hallhani

36. Ristpart

37. Hahk

38. Kaurid

39. Alk

40. Pütid (v.a. tuttpütt)

41. Nahkhiirlased

42. Karihiirlased

43. Siil

44. Vaskuss

45. Lagrits (oravhiir)

46. Pähklinäpp (pähklihiir)

47. Eba-pärlikarp

48. Viinamäetigu

49. Metskits

50. Metssiga

51. Krüüsel

52. Turteltuvi

53. Metsakuklane

54. Salukuklane

Märkus: loetelus esitatud esimesed 14 loomaliiki on nimetatud loodusmälestusobjektideks.

LKR: 21.03.1997 14:14:55

Failid: peida ,kuva
Seotud failKingissepa raj TSN TN 3.04.1965 otsus nr 32 (pdf, 0,6 MB)