Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Valguta MustjärvVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaMustjärve hoiuala (KLO2000159)
NimiValguta Mustjärv
AsukohakirjeldusTartumaa. Rannu vald. Valguta asundusest 4 km lääne-loode pool, 1,7 km Limnoloogiajaamast ida pool.
Kaitse Ei ole üksikobjektina looduskaitse all. Võrtsjärve Limnoloogiajaama uurimisjärv. Geoloogiliselt huvipakkuva tekkelooga veekoguna säilitada. Lullisoo Mustjärve äärne osa on loodusliku mitmekesisuse seisukohast väärtuslik märg- ning hea marjaala.
KirjandusEesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 227-228.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 196.
Padjus, T. 1977. Võrtsjärve madaliku melioratiiv-hüdrogeoloogiline ülevaade. Diplomitöö, Tartu TÜ Geoloogia Instituudis. Käsikiri. 75 lk.
Kirt, K. 1988. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 216.
Leibak, E. jt. 1997. Eesti märgalade inventeerimine. Tartu, lk.127.
IseloomustusValguta Mustjärv paikneb metsarikkas sandurimaastikus Lullisoo raba põhjaosas Võrtsjärve nõos. Mustjärve moodustumist seotakse Ürg-Võrtsjärve vete taganemisega holotseeni algul. Arvatavasti jäi nüüdse raba kohale suurem järv.
Järve kaldad on põhjas ja kirdes liivased, mujal turbased. Järve kõrgus merepinnast on 42,1 m, suurim sügavus 1,0 m. Järv toitub sooveest ja liivade veest. Lõunapoolt suubub järve 100 a. tagasi kaevatud kraav. Tänapäeval suubub järve kaks freesturba väljakutelt kaevatud kraavi. Väljavool kirdenurgast kraavi kaudu Nigula e. Raudoja ojja ja sealt Võrtsjärve. 1999. a. veevaesel suvel väljavool puudus.
Järve vesi on pruuni värvusega nõrgalt aluseline. Vee reaktsioon järve eri osades olenevalt ümbritsevast pinnasest (turvas, liiv) on suvel erisugune, kõikudes aluselisest happeliseni. Vesi sisaldab vähe mineraal- ja palju orgaanilisi aineid. Talvel külmub järv põhjani, on märgatud soogaasi kogunemist jää alla. Talvel leidub vees ka palju rauda. Mustjärve veepinda alandati mõõdunud sajandi lõpul 1 m võrra. Järve veerežiimi on tänapäeval mõjutanud turbatootmine järvest lõuna pool. 1999. a. oli turbatootmine lõpetatud, taimestik taastub.
Mustjärv kuulub kihistumata pehmeveeliste järvede hulka. Omab suurt tähtsust omapärase loodusliku ilme säilitanud ökosüsteemina, geoloogilisest aspektist (genees) ja vee keemilisest koostiselt.
Huvipakkuv on ka kohalikult elanikult H. Treialilt pärinev teave, et Mustjärve nõgu olevat tekkinud 1861. a. suure põua ajal raba põlemise tagajärjel. Raba olevat kustunud alles järgmisel suvel paduvihmade ajal, tekkinud süvikusse moodustus järv.
KoostanudH. Kink, K. Erg
SeisundRahuldav - turbatootmise mõju veerežiimile stabiliseerub.
TähtsusGeoloogiline - teke seostub Ürg-Võrtsjärvega ja võimalike episoodiliste klimaatiliste sündmustega (rabapõleng); veekaitseline - oluline tegur turbatootmisvälja rekultiveerimisel looduslikuks.
UuritusA. Mäemets 1960, 1970. - järvede uurimine;
Padjus, T. 1976 - melioratiiv-hüdrogeoloogilised uurimised.
K. Erg, A. Marandi, 1999. a. - revisjoniülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiTartu maakond, Elva vald, Piigandi küla
Tartu maakond, Elva vald, Vehendi küla