Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Lüsingi karstiala | ||
| Loodusobjekt | Karstivorm | ||
| Kaitsealune ala | Lüsingu maastikukaitseala (KLO1000325) | ||
| Asukohakirjeldus | Ambla - Järva-Jaani maanteest ida pool metsas. | ||
| Iseloomustus | Metsamaal esineb väike loopealne mitmesuguste karstivor- midega. Esineb väikeseid lehtreid, lohke ja avalõhesid. Ava- lõhed on kuni 0,3 m laiused ja 0,5 m sügavad kirde-edela, loode-kagu ja submeridionaalse suunaga. Nende juures paljandub Porkuni lade. Karstilohkude ja -lehtrite laius ulatub 6 ja sügavus 1,5 m-ni. Neist mõne põhjas on avalõhe. Loo- pealse servale on juhitud kraaviga Kükita oja ja Koigi pea- kraavi vesi, mis lehtrites ja lohkudes neeldub. Kevadel on neeldumisala üle ujutatud. Neeluvõime kuni 100 l/s. Neeldunud vesi avaneb Ambla jõe alguses. | ||
| Tähtsus | Teaduslik ökoloogiline, õppeotstarbeline; karstialal neelduvad liigveed. | ||
| Seisund | Ebarahuldav. Kurisud on mudastunud ja nende neeldumis- võime on vähenenud. Vee koostist mõjutas hajureostus. Karstialale voolava vee hulk on suur, see oleneb kuivendus- süsteemidest ja sademete hulgast. On tähistatud. | ||
| Kaitse | Võtta üksikobjektina kaitse alla ja hoida looduslikus seisun- dis, mitte teha lageraiet. Pandivere veekaitsealal. | ||
| Kirjandus | Kaljumäe, V. Maa kurgud Amblas. - Eesti Loodus, 1967, 9. Heinsalu, Ü. Matk Pandivere loodenõlva allikatele. - Eesti Loodus, 1987, 5. Pandivere Riiklik Veekaitseala. 1993. Toim. A. Raukas, Jyväskyla, 69 lk. Pandivere Riiklik Veekaitseala. Karst ja allikad. 1994. Koost. H. Kink, I. Tamm. 63 lk. | ||
| Koostanud | Ü. Heinsalu | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Järva maakond, Järva vald, Reinevere küla Järva maakond, Järva vald, Roosna küla | ||