Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Make (Möldri, Sika) müür | ||
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) | ||
| Kaitsealune ala | Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000202) | ||
| Asukohakirjeldus | Võru maakond, Meremäe vald. Piusa jõe paremal kaldal, Sika talu kohal, Möldri (Make) veskist 300 m allavoolu. Juurdepääs on suhteliselt lihtne. Võru-Meremäe maanteelt suundub Vahtseliina asula läänepiirilt asfalttee Möldri külla, kust tuleb keerata üle Piusa jõe Lutjasse suunduvale külavaheteele. 100 m kaugusel jõe sillast suundub kruusatee piki Piusa paremat kallast põhja, mida mööda sõites on 300 m järel järsakul paljandi kohal selle kohta informatsiooni sisaldav matkaraja silt. Sildi juurest viib paljandi allavoolu otsa juurde järsult laskuv jalgrada. | ||
| Iseloomustus | Piusa ürgoru paremal 20 m kõrgusel veerul paljanduvad 70-meetrilisel lõigul kuni 14 m tüseduses keskdevoni Gauja lademe Lode kihistiku valged põimjaskihilised liivakivid roostepruunide pindade ning punakaspruuni ja violetikashalli savi vahekihtidega. Savikihid on lainjas-läätsjad, paksusega kuni 0,5 m ning lähevad tihi üle peene savikihiga kaetud lainjaks pinnaks, meenutades katkestuspindu. Paljandi keskmises osas on savikihtidega piiratud konglomeraatne lääts, mis sisaldab pruunikaid plaatjaid savikas-aleuriitseid veeriseid. Paljandi keskmises osas on 1 püstine ja paar kallakut selget lõhepinda, mida mööda kihilisus on nihkunud. Paljand on hästi kirjeldatav, kuna jõe ja paljandi vahel on tasane kuiv orulamm. Ü.Heinsalu on paljandi ülemises osas kirjeldanud kahte kõrvutiasetsevat tuule ja vihma poolt uuristatud 1-1,5m sügavust nissi, mille ava laiused olid 1,5 ja 2,5 m. Praeguseks ajaks on need kinni varisenud. | ||
| Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne. Huvitavate tekstuuridega Gauja lademe Lode kihistiku kergesti leitav ja kirjeldatav paljand. Piusa ürgoru matkaraja ilus ja hea juurdepääsuga üksikobjekt. | ||
| Seisund | Hea. Tähistatud sildiga paljandi kohal. Paljandi ja jõe vahel tasane telkimiseks ette nähtud risustamata jõelamm. | ||
| Kaitse | On kaitse all kui maastikukaitseala üksikobjekt. Kaitse säilitada. | ||
| Uuritus | Ainsa Piusa maastikukaitseala paljandina on toodud tema pilt 1926.a. ilmunud maateaduslikus-majanduslikus -ajaloolises koguteoses "Võrumaa". Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud E.Bölau poolt (1944). Paljandit on külastanud, mõõdistanud ja fikseerinud 1951.a. E.Mark-Kurik ja 1957.a. L.Unt. H.Viidingu poolt uuriti paljandit 1957.a. Müüris olevaid koopaid kirjeldas Ü.Heinsalu 1975.a. Maastikukaitseala plaani koostamisel fikseeriti tema asukoht maastikul I.Kase poolt 1966.a. Revisjonülevaatuse tegid 1998.a. A.Kleesment ja E.Pirrus. | ||
| Kirjandus | On leidnud kajastamist kõikides Piusa ürgoru maastikukaitseala käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle on paljand leidnud kajastamist veel Eesti loodust puudutavates üldisemates publikatsioonides: 1926. Võrumaa. Maateadusline, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 498 lk, lk. 400. Bölau E. 1944. Das Devon im südosten Estlands. Tartu/Dorpat, 86 lk., lk. 36-37. Varep E. (koostaja). 1965. Kas tunned maad. Tallinn, "Eesti Raamat", 752 lk., lk. 690-691. Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk.81. | ||
| Koostanud | A.Kleesment | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Võru maakond, Võru vald, Tallikeste küla | ||