| |||
Nimi | Tagamõisa järved | ||
Loodusobjekt | Järv | ||
Asukohakirjeldus | Tagamõisa poolsaar. | ||
Iseloomustus | Tagamõisa poolsaar on Saaremaa kõige järvederikkam piirkond - siin leidub paarkümmend madalat rannikujärve, millest tähtsamad on Saka, Kiljatu, Sarapiku, Põdrangu ja Taugepää ning Harilaiul asuv Lailepa laht. Järvede põhjas katab paasi ainult õhuke rähekiht, järvi ümbritsevad kohati luited. Järved eraldusid merest Limnea staadiumi lõpus. Kõrusest 1 km loode pool asub Saka järv pindalaga 25 ha ja sügavusega alla 1 m. Paest järvepõhja katab lubimuda. Väljavool Kiljatu järve. Tugevasti magestunud soolatoiteline järv. 0,5 km põhja pool asuva Kiljatu järve pindala on 40 ha, sügavus ligikaudu 1 m. Väljavool Jõe oja kaudu Haagi lõukasse. Soolatoiteline järv, tugevasti lubjatoiteliste järvede joontega. Sarapiku järve pindala on 40 ha ja sügavus 2,5 m, arvukalt pisikesi saari. Väljavool toimub Urva jõe kaudu Uudepanga lahte. Järv on tugevalt magestunud. Tugevasti magestunud soolatoiteline järv on ka Põdrangu (40 ha, 1 m). Toitub sooveest ja allikatest, väljavool Uudepanga lahte. Järved on järdlindude peatuspaigaks. | ||
Tähtsus | Teaduslik, geoloogiline, limnoloogiline, ornitoloogiline, maastikuline, ökoloogiline ja veekaitseline. Noored ma- gestuvad rannajärved paepoolsaarel. | ||
Seisund | Hea. kuni 1991.a. oli poolsaar osaliselt end. NL sõjaväe käsutuses ja seega suletud. | ||
Kaitse | Tagamõisa järved väärivad säilitamist teadusliku uurimise objektina ning omapärase maastikuelemendina. 1995.a. biosfääri kaitseala Harilaid - Undva tuumala. 2000.a. kuulub Harilaid Vilsandi rahvuspargi koosseisu. | ||
Uuritus | A. Mäemets - 1977 - limnoloogilised uurimised. Geoloogia Instituut, Ökoloogia Instituut - 1993-94 - sõjaväe kahjustuste uurimine. | ||
Koostanud | H. Kink | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Saare maakond, Saaremaa vald |