Kaitsealade arvulised muutused seisuga 1.01.2020

2019. aasta I poolaastal kinnitati 6 kaitse-eeskirja. Neist 2 on maastikukaitseala ja 4 looduskaitseala eeskirjad. Esmakordselt võeti ühe kaitse-eeskirjaga kaitse alla 58 looduskaitseala laane- ja salumetsade kaitseks. Kokku moodustati 60 uut looduskaitseala neist 1 ala on loodud varasema loodusobjekti (hoiuala) baasil. 3 ala puhul toimus olemasoleva kaitsekorra uuendamine – uuendati olemasoleva ala kaitsekorda ja muudeti piire. Lisaks muudeti Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja tingimusi.

II poolaastal kinnitati 11 kaitse-eeskirja. Neist 5 on maastikukaitseala ja 6 looduskaitseala eeskirjad. Kaitse alt arvati välja Raudna looduskaitseala ning Liiva-Varbuse maanteelõik. Trepimägi ja Tamme paljand arvati Võrtsjärve hoiualasse ning eraldiseisvate objektidena nad kaitse all enam ei ole.

Kokku moodustati 60 uut looduskaitseala neist 1 ala on loodud varasema loodusobjekti (hoiuala) baasil ning 1 maastikukaitseala. 14 ala puhul toimus olemasoleva kaitsekorra uuendamine – uuendati olemasoleva ala kaitsekorda ja muudeti piire.

Kaitsealad

Arv

 

2019. a muudatuse selgitus

Mereala (ha)

Maismaa ja suured järved (ha)

Kokku (ha)

RP

6

 

70468

173601

244069

LKA

231

↑59

Lisandus 58 looduskaitseala laane- ja salumetsade kaitseks, Apollo meremadaliku LKA ja Suurekivi LKA. Uuendati 8 looduskaitseala eeskirjad. Raudna LKA arvati kaitse alt välja.

26541

368570

395111

MKA

154

↑1

Uuendati 6 maastikukaitseala kaitse-eeskirjad. Lisandus Tupenurme maastikukaitseala.

10728

176279

187007

VK

59

↓4

 teiste aladega liideti: Porsiku kadakad, Tamme paljand, Trepimägi, Tupenurme pank

0

3387

3387

Pargid ja puistud

512

↓2

 Kaitse alt arvati välja Liiva-Varbuse maanteelõik ja Paatsalu põlispuude grupp liideti Nehatu looduskaitsealaga

0

4220

4220

Hoiualad

319

↓6

Arhiivi kanti Kõrgemäe, Suurekivi, Lindi, Oademetsa, Kangruaadu ja Porsiku hoiuala

566741

161980

728721

KOV objektid

23

 

0

3442

3442

Kokku

1304

 

 

674478

890104

1564576

Apollo meremadaliku looduskaitseala on Hiiumaast kirdes asuv 5217 ha suurune mereala. Looduskaitseala eesmärk on kaitsta Apollo meremadalikku ja sealset elustikku. Elupaigatüüpidest on ala kaitse-eesmärgiks veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). Liikidest aul (Clangula hyemalis), väikekajakas (Larus minutus), mustvaeras (Melanitta nigra) ja hahk (Somateria mollissima). Tegemist on uue kaitsealaga, mille kaitse-eeskiri kinnitati 31. jaanuari 2019. a määrusega nr 6 "Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".

Laane- ja salumetsade looduskaitsealad Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2019. a määrusega nr 11 "Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri" võeti kaitse alla 58 uut looduskaitseala 14 Eesti maakonnas (v.a Hiiumaa). Tegemist on täiesti uute kaitsealadega.

Emumäe maastikukaitseala – Lääne-Viru maakonnas asuva 510 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta pinnavorme, sealhulgas Emumäge, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, metsa- ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike. Ala võeti esimest korda kaitse alla Väike-Maarja Rajooni TSN Täitevkomitee 10. septembri 1959. a otsusega nr 168 „Väike-Maarja rajooni looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisest”. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a määrusega nr 291 „Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustati Emumäe maastikukaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrusega nr 18 " Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 29 ha võrra.

Parmu looduskaitseala – Võru maakonnas asuva 990 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270)3, rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), metsis (Tetrao urogallus), laanerähn (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2006. a määrusega nr 155 „Parmu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrusega nr 19 "Parmu looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 37 ha võrra.

Suurekivi looduskaitseala – Lääne-Viru maakonnas asuva 270 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks: vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), punane tolmpea (Cephalanthera rubra) ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria).
Kaitseala moodustatakse Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrusega nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas” kaitse alla võetud Suurekivi hoiuala põhjal. Kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrusega nr 20 "Suurekivi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".

Kõnnumaa maastikukaitseala – Rapla maakonnas asuva 6054 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160) , kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: suur-kuldtiib (Lycaena dispar), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja kiivitaja (Vanellus vanellus), musträhn (Dryocopus martius), laanepüü (Bonasa bonasia), nõmmelõoke (Lullula arborea), valgeselg‑kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väänkael (Jynx torquilla), palukuklane (Formica polyctena), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja tõmmulendlane (Myotis brandtii), soovalk (Malaxis monophyllos), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), põdrajuure‑soomukas (Orobanche bartlingii), sookäpp (Hammarbya paludosa) ja turvastarn (Carex heleonastes).
Kaitseala territoorium võeti kaitse alla, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” moodustati Keava, Palasi ja Loosalu sookaitseala. Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 2. juuni 1961. a üldkohustusliku otsusega nr 2 „Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse kindlustamiseks Rapla rajoonis” võeti kaitse alla Keava mäed ning Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 18. augusti 1964. a otsusega nr 92 „Looduskaitsest Rapla rajoonis” Paluküla-Hiiemägi. Ala nimetati maastikukaitsealaks Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrusega nr 253 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitseala laiendatakse kõrvaloleva Kõrgemäe hoiuala arvelt. Pindala kasvas ligi 311 ha võrra. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2019. a määrusega nr 41 " Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri".

Viieristi looduskaitseala on Saaremaal asuva 390 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsa- ja sookoosluste elustiku mitmekesisust, pinnavorme ja kaitsealuseid liike ning laane-, salu- ja soovikumetsi ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on ala kaitse-eesmärgiks allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad ‒ 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liikidest harilik jugapuu (Taxus baccata), harilik luuderohi (Hedera helix), püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis), tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) ja tömbiõieline luga (Juncus subnodulosus), merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja sarvikpütt (Podiceps auritus). Osa praegusest Viieristi looduskaitsealast – maastiku üksikelement „Viieristi mäed” ja botaaniline objekt „Luuderohu ja jugapuu kasvukoht” − võeti kaitse alla Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”. Kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 6. juuni 1997. a määrusega nr 110 „Viieristi looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati 1.augusti 2019. a määrusega nr 70 "Viieristi looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 10 ha võrra.

Nehatu looduskaitseala – Pärnu maakonnas asuva 1186 ha suuruse kaitseala eesmärk on kaitsta eluslooduse mitmekesisust, eelkõige rannikulõukaid ja Litoriinamere rannalõukast tekkinud Nehatu sood ning selle eri kinnikasvamisastmes jäänukjärvi, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid ning rändepeatuspaiku, kaitsealuseid liike ning laane-, salu- ja soovikumetsi ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust, Porsiku kadakaid ja kaitsealale jäävaid kaitstavaid looduse üksikobjekte. Elupaigatüüpidest on ala kaitse-eesmärgiks rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad) (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Liikidest merikotkas (Haliaeëtus albicilla), hüüp (Botaurus stellaris), laululuik (Cygnus cygnus), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), suurkoovitaja (Numenius arquata), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punajalg-tilder (Tringa totanus), tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja emaputk (Angelica palustris), vahelmine-näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) ja kärbesõis (Ophrys insectifera), mustsaba-vigle (Limosa limosa), rooruik (Rallus aquaticus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), põhja-nahkhiir (Epitesicus nilssonii) ja pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii). Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” kaitse alla võetud Nehatu soo botaanilis-zooloogilise keeluala põhjal. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrusega nr 39 „Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri” nimetati ala Nehatu looduskaitsealaks. Uus kaitse-eeskiri kinnitati 1.augusti 2019. a määrusega nr 71 "Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 167 ha võrra.

Pakri maastikukaitseala – Harju maakonnas asuva 3164 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Põhja-Eesti klinti, sealhulgas Pakri saarte ja poolsaare aluspõhjakivimite paljandeid, kaitsealuseid liike ning Pakri saarte ajaloolist asustusstruktuuri, samuti säilitada looduse mitmekesisust ja maastikuilmet. Pakri maastikukaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a määrusega nr 97 „Leigri looduskaitseala ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2019. a määrusega nr 75 "Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 1704,5 ha võrra.

Lindi looduskaitseala – Pärnu maakonnas asuva 1778 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Lindi soostikku ja väärtuslikke metsakooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), harilik jugapuu (Taxus baccata), väike käopõll (Listera cordata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), õõnetuvi (Columba oenas), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla).
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” kaitse alla võetud Lindi sookaitsealana. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 356 „Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” kujundati kaitseala Lindi looduskaitsealaks. Kaitsealasse kuulub ka Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” kaitse alla võetud Lindi hoiuala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2019. a määrusega nr 80 "Lindi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 677 ha võrra.

Järveküla looduskaitseala – Viljandi maakonnas asuva 674 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta ja säilitada Õhne jõe suudmeala ning Õhne jõe ja Võrtsjärve akvatooriumi vahelise maismaa märgala, sellega seotud elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks: lamminiidud (6450)3, rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on vingerjas (Misgurnus fossilis) ja merikotkas (Haliaeėtus albicilla).
2Kaitseala territoorium võeti esimest korda kaitse alla Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” liigikaitsealana. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrusega nr 129 „Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” moodustati selle põhjal Järveküla looduskaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2019. a määrusega nr 87 "Järveküla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 405 ha võrra.

Ainja maastikukaitseala – Viljandi maakonnas asuva 112 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Ainja järve ja Sinejärve, Ainja mägede omapärast pinnavormi ja looduse mitmekesisust, salu- ja laanemetsa metsakooslusi, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele.
Ainja maastikukaitseala on moodustatud Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduse kaitsest Viljandi rajoonisˮ kaitse alla võetud Ainja järvekaitseala ja Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnasˮ kaitse alla võetud Sinejärve kaitseala (Ainja Sinejärv) põhjal. Ainja maastikukaitseala kaitsekorda on uuendatud Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määrusega nr 322 „Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamineˮ. Pindala kasvas ligi 311 ha võrra. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2019. a määrusega nr 87 "Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 2 ha võrra.

Kesknõmme looduskaitseala on Saaremaal asuv 481 ha suurune kaitseala. Looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsa- ja sookoosluste elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning laane-, salu- ja soovikumetsi ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on ala kaitse-eesmärgiks rabad (7110)3, siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liikidest harilik jugapuu (Taxus baccata), harilik luuderohi (Hedera helix), tuhkpihlakas (Sorbus rupicola), kassikakk (Bubo bubo), kanakull (Accipiter gentilis) ja sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta). Kaitsealale jääv Sepise jugapuu võeti üksikelemendina kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisest”. Osa praegusest kaitsealast võeti kaitse alla Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”, kui kaitse alla võeti „Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht”. Kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a määrusega nr 207 „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2019. a määrusega nr 90 "Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 142 ha võrra.

Andsu järvede maastikukaitseala – Võru maakonnas asuva 50 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja säilitada piirkonnale iseloomulikku ja mitmekesist maastikku ning looduskauneid järvi. Kaitseala on moodustatud Võru Rajooni TSN Täitevkomitee 30. märtsi 1962. a otsusega nr 33 „Looduskaitse ja kultuurimälestiste kaitse korraldamisest Võru rajoonisˮ looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi „Andsu järved koos 100 m laiuse kaldaribagaˮ põhjal, mida laiendati Võru Rajooni RSN Täitevkomitee 17. mai 1985. a otsusega nr 149 „Võru rajooni looduskaitseobjektide arvelevõtmise ja mahakandmise kohtaˮ. 13. novembri 2001. a määrus nr 351 „Andsu järvede maastikukaitseala kaitse-eeskiri” moodustati Andsu järvede maastikukaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2019. a määrusega nr 91 "Andsu järvede maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 1,4 ha võrra.

Paope looduskaitseala on Hiiumaal asuv 2227 ha suurune kaitseala. Looduskaitseala eesmärk on kaitsta ranniku- ja mereökosüsteemide, niidu-, metsa- ja mageveekoosluste elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on ala kaitse-eesmärgiks veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2006. a määrusega nr 224 „Paope looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määrusega nr 106 "Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri".

Tupenurme maastikukaitseala – Saare maakonnas asuva 8 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada Tupenurme panka, maastikku ja sellele iseloomulikku elustiku mitmekesisust, niidukooslusi ja kaitsealuseid liike, milleks on müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja harilik lohksamblik (Solorina saccata), ning nende kasvukohti. Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” kaitse alla võetud üksikelemendi „Tupenurme pank (Muhu saare põhjaosas)” põhjal. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määrusega nr 105 "Tupenurme maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 2 ha võrra.

Üügu maastikukaitseala – Saare maakonnas asuva 10 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada Üügu panka, allikasood, maastikku ja sellele iseloomulikku elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on ala kaitse-eesmärgiks rannaniidud (1630*)3, kadastikud (5130), lood (alvarid) (6280*), allikad ja allikasood (7160), puiskarjamaad (9070), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ning lubjakivipaljandid (8210). Liikidest tõmmu käpp (Orchis ustulata), soohiilakas (Liparis loeselii) ning müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria) ja pruun raunjalg (Asplenium trichomanes). Ala võeti esimest korda kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest”, millega võeti Üügu pank maastiku üksikelemendina kaitse alla. Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 1996. a määrusega nr 78 „Osmussaare maastikukaitseala moodustamine, Osmussaare, Üügu ja Ohessaare maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” moodustati Üügu maastikukaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määrusega nr 104 "Üügu maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 2 ha võrra.