Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Iru koobastunneli paljand | ||
| Loodusobjekt | Koobas | ||
| Asukohakirjeldus | Tallinn. Pirita orus linna idapiiri lähedal, Vana-Narva maantee ja Pärnamäe tee ristumiskohast umbes 100m lõunas, sälkoru alguses. | ||
| Iseloomustus | Iru koobastunnel kuulub Peeter Suure nimelise kindlustusvööndisse, mis rajati Esimese Maailmasõja algaastail kambriumi-ordoviitsiumi piirikihtidesse. Tunneli suudme seintes paljanduvad Ülgase ja Kallavere kihistu nõrgalt tsementeerunud liivakivid ja aleuroliidid. Lae moodustavad kerogeeni sisaldavad argiliidid ehk kiltsavid, nn. diktüoneemakiltkivi. Tunnelist voolab välja ojake, mis mööda sälkorgu jõuab Pirita jõkke. Tänu ojakese erosioonilisele tegevusele kantakse paljandi eest osa, ülalt allavarisenud, kivirusu ja liiva ära. | ||
| Tähtsus | Teaduslik, geoloogiline, ajalooline, õppeotstarbeline. | ||
| Seisund | Rahuldav | ||
| Kaitse | Võtta riiklikku kaitse alla. Tähistada. | ||
| Uuritus | Iru koopa paljandit on uurinud alates käesoleva sajandi 20-ndatest aastatest palju geolooge kodu- ja välismaalt. 1988.a. oli paljand rahvusvahelise geoloogilise ekskursiooni objektiks. Ka siinse oobulusliivakivi sobivust fosforiidi tootmiseks on uuritud korduvalt /2/. Paljandi kirjeldus on publitseeritud /2, 3/. Andmeid on ka käsikirjalistes töödes Eesti Geoloogia fondis, Eesti TA Geoloogia Instituudis ja Tartu Ülikooli Geoloogia kateedris. | ||
| Kirjandus | 1. Müürisepp, K. Heinsalu, H. Fosforiidi uurimisest ja kaevandamisest Eestis. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VII. Tallinn, Valgus, 1989, lk. 43-56. 2. Öpik, A. Der estländische Obolenphosphorit. - Tallinn, 1929, 52 S. | ||
| Koostanud | H. Heinsalu K. Mens 20.juuni 1991.a. | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Harju maakond, Tallinn | ||