| Nimi | Lauritsakivi =Rajakivi |
| Asukohakirjeldus | Allika küla. Tallinn - Leningradi mnt. viaduktist ligikaudu 100 m pôhja pool, tee kôrval kôrgendikul.
( LKR: 29.10.1999, 10:24:48 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Lauritsakivi on vôetud looduskaitse alla kohaliku tähtsusega looduskaitse objektina (Harju rajooni RSN TK otsus) ja riikliku kaitse alla kui arheoloogiamälestis (ohvrikivi II aastatuhandest).
( LKR: 29.10.1999, 11:05:12 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Jung, J. Muinasajateadus eestlaste maalt, III. Tln., 1910.
2. Eisen, M.J. Esivanemate varandus. Tln., 1958.
3. Vilbaste, G. Kuusalu Rajakivi. - Harju Elu, 24. juun. 1961.
4. Hermann, U. Kuusalu Lauritsakivi ja Silmaallikas. - Eesti Loodus, 1973, nr. 6.
5. Eilart, J. Eesti looduse ôpperajad. Tln., 1986.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Punakas graniitrahn, mille kôrgus on 1,7 m, pikkus 3,6 m, laius 2,8 m ja ümb. 10,2 m. Kivi harjal on palju väikesi kultuselohke. Järsemale lôunaküljele on raiutud resti-, pôhjapoolsel lamedamal küljel kääride figuur. Need on Kuusalu kiriku kaitsepühaku Laurentsiuse sümboolsed märgid - pühak olevat kääridega surmatud ja restil pôletatud. On ka vôimalik, et käärid tähendavad hoopis ristatud piiskopisauasid.
Lauritsakivi on ohvrikivi, mida on kasutatud piirikivina. Samas lähedal tee kôrval oli veel teinegi paljude lohkudega ohvrikivi, mis paiknes Silmaallika kôrval (vt. Eesti Loodus, 1973, lk. 347). Praegust asukohta näitab sügavale maasse kaevatud betoonrake. Seoses teedeehitusega jäi see kaev-allikas kuivaks, kaitsealune ohvrikivi on aga kadunud. Silmaallikas oli ka ohvriallikas.
Lauritsakivi on vastupidav murenemisele. Pinnal kasvab rikkalikult samblikke, pôhja küljel leidub ka sammalt. Rändrahne on ümbruses rikkalikult.
|
| Koostanud | Koostanud:K.Müürisepp
19. dets. 1991. a.
(LKR: 29.10.1999, 10:58:48 ) |
| Seisund | Halb. Rahn vôib järsakust alla kukkuda. Puudub looduskaitseline tähistus ja teeviit, kust rahnu juurde pääseb. Ümbrus vajab heakorrastamist.
( LKR: 29.10.1999, 11:00:06 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Arheoloogiline, ajalooline, kultuurilooline, turistlik.
|
| Uuritus | <UURITUS>
Rajakivist ja selle kohta käivatest pärimustest kirjutas J.Jung /1/ ja ka M.J.Eisen /2/. 1925. a. teatas rahnust O.Parmas ja andis järgmised andmed: 2,5 m lai ja üle 3 m pikk, kôrgus 2 m. Püha Laurentsiuse kivi nime all registreeris rahnu 1936. a. suvel H.Pärna. 1961. a. kirjutas G.Vilbaste Kuusalu Rajakivist ja avaldas selle foto /3/. 1973. a. kirjutas Kuusalu Lauritsakivist ja avaldas 2 fotot U.Hermann /4/. Rahnu nimetab J.Eilart 1986. a. /5, lk. 87-88/. Selle looduskaitselise revisjoni tegi 1987. a. suvel K.Müürisepp.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |