Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Koorküla koobas ja paljandVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKoorküla koopad e. Põrguhaud (KLO4001117)
NimiKoorküla koobas ja paljand
AsukohakirjeldusValga maakond. Helme vald. Tõrvast ca 9km lõunas asuva Koorküla vana mõisaparki läbiva sälkoru paremal kaldal. Sälkoru põhjas voolab kitsas Jaoma oja (magistraalkraav), mis suubub vasaku haruna Õhne jõkke. Endise rahvamaja juurest viib paljandi ja koopani sildiga tähistatud korralik jalgrada. Koopa kohal on üle oja korralik purre.
KaitseLooduskaitse all. Silt koopa juures vajaks vahetamist. Võiks olla viit ka maanteelt. Langatuslehtrid tuleks olmeprahist puhastada.
KirjandusTammekann A.,Luha A., Kant E. (toim.). 1932. Valgamaa. Tartu, 600 lk., lk.9-10; lk.338.

Mark E. 1960. Koorküla koobas. - E.Kumari (toim). Looduskaitse teatmik. Tallinn, ERK, lk.175.

Varep E., (koostaja). 1965. Kas tunned maad. Tallinn, 752 lk., lk.606.

Heinsalu Ü., Kurik E. 1967. Põrguhauad ja põrguaugud. Eesti Loodus, X, 4, lk.211-217.

Laugaste E., Liiv E. 1970. Muistendid Vanapaganast. Tallinn, "Eesti Raamat", lk.343.

Mägi H., Veri K. 1976. Siin ja sealpool maanteed. Valga rajoon. Tallinn, "Eesti Raamat", 160 lk.

Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk. , lk.112-114.

Kajak K., Kurik E. 1987. Geoloogiline ehitus. - V.Tarmisto (vast.toimetaja), Valga rajoonis, Tallinn, Eesti TA, lk.34-43.

Heinsalu Ü. 1987. Koopad ja koobastikud.- V.Tarmisto (vast.toimetaja).Valga rajoonis, Tallinn, Eesti TA,lk. 44-
IseloomustusKoorküla koobas e. Põrguhaud on Burtnieki lademe Koorküla kihtide roosakaspunastesse ja kollakaspruunidesse põimjaskihilistese liivakividesse uuristatud suhteliselt avar ja suuremas osas ka tavalises riietuses läbitav tühemike süsteem. Koopast ülesvoolu asuv paljand on selle stratigraafilise taseme stratotüüp.

Koopasse pääseb läbi 1,4 m kõrguse ja alt 2 m laiuse võlvja ava, mis viib 9 m pikkusesse 1,3 m kõrgusesse ja 1,5-3,5 m laiusesse koridori, kust hargneb kolm käiku. Vasakpoolne lõpeb 2m järel varisenud liivaga, parempoolne 4m pikkune ja 1,5m kõrgune käik viib kuplitaolisse ümmarguse kujuga saali läbimõõduga 5,5m ja kõrgusega keskosas ca 6m. Koridorist otse edasi minev 1m laiune ja esiosas 1,5m kõrgune käik läheb esialgu veel 8m nõlva sügavusse ja pöördub siis loodesse, jälgides umbkaudu nõlva suunda (joonis). Käik kitseneb ja madaldub. Ta on läbitav käpuli veel 8m ulatuses, lõppedes samas suunas edasi mineva kitsa lõhega. Koobas on kogu ulatuses kuiv. Tõenäoliselt on ta esialgu tekkinud allikavete uuristava tegevuse tulemusena, kuid laiendatud inimkäte poolt. Muistendites on koobast seotud tontide asupaigana. Ta kannab ka Põrguhaua nime.

Koopasuu ümber asuv paljand on väike. Tema maksimaalne kõrgus keskosas on 2,5 m ja laius alumises osas ainult 4 m.
Koopa kohal nõlval on 3m-lise diameetriga 1m sügavune langatuslehter. Sellest 5m allavoolu on samasuur pisut sügavam langatuslehter, mille põhjaservast läheb devoni liivakivisse sisse väike käik kõrguse ja laiusega 20cm. Sellest allavoolu on veel üks väiksem langatuslehter ning viimasest ca 50m allavoolu, aluspõhjalise kõviku lõunanõlvalt läheb suunaga põhja poole telliskividega vooderdatud 90cm laiune sisselangenud käik, mille taga on langatuslehter.

Koobastest 50m ülesvoolu samal veerul asuva 6m kõrguse kollase põimkihilise liivakivi paljandi ülemises osas on 2 väikest uuret. Otse nende all on saviveeristega kiht, milles leidub devoni kalade soomuseid ja luutükikesi.
Paljandist veel 10m ülesvoolu on kapteeritud allikas.
KoostanudA.Kleesment
SeisundHea. Tähistatud viidaga Koorküla endise kultuurimaja juurest. Koopaava vastast läheb üle oja kena purre. Koopa juures looduskaitse silt. Viimane on kõverdunud, katki. Langatuslehtrites olmeprahti.
Tähtsus Teaduslik, rekreatiivne, turistlik. Keskdevoni Burtnieki lademe keskmise osa, Koorküla kihtide stratotüüp. Selle taseme parim paljand ja fossiilsete kalade leiukoht Baltimaades. Hea juurdepääsuga turismiobjekt, millesse sisenemine ei vaja spetsiaalset riietust.
UuritusOli teada huvitava loodusobjektina juba möödunud sajandil. Vaatamisväärsust on rõhutatud on G.Vilbaste poolt (1921), samuti kogumikus "Valgamaa" (1932). H.Viidingu poolt kirjeldatud ja uuritud 1957.a. 60-ndatel aastatel tegid uuringuid E.Mark-Kurik ja Ü.Heinsalu ja viimase poolt tehti esialgne koopa plaan. E.Mark-Kuriku poolt koguti paleontoloogilist materjali. Revisjonülevaatuse ja koopa plaani korrigeerimise teostasid 1998.a. A.Kleesment ja E.Pirrus.
LoodusobjektKoobas
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiValga maakond, Tõrva vald, Koorküla