Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Idavere (Idavere-Tatruse) paemurd | ||
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) | ||
| Asukohakirjeldus | Lääne-Viru mk, Haljala vald, Tartruse kõviku kirdenõlval, Idaverest 2.3 km kirdes ning Tatruselt 0.6-0.7 km idas, Haljala-Kunda teest lõuna pool karjamaal. | ||
| Iseloomustus | Täiesti kinnikasvanud paemurru madalad augud ja kuhjatised on jälgitavad piki astangu serva kuni 100 m laiuse põhja-lõunasuunalise vööndina umbes 400 m ulatuses. Ala on kaetud madala segametsaga ning on kasutatav karjamaana. Paemurru lõunapoolses otsas astangu servas oli 1987. a. kevadel võimalik jälgida allosas Kukruse lademe Viivikonna kihistu Maidla kihistiku kivimeid 0,35 m paksuses ning ülaosas Idavere lademe Tatruse kihistiku lubjakive 0,55 m paksuses. | ||
| Tähtsus | Teaduslik. Paemurrus paljandunud kivimite omapära ning nendes leidunud kivististe alusel eraldas F. Schmidt 1881. a. iseseisva Idavere lademe. | ||
| Seisund | Hea. Paemurd ja sellega piirnev astangualune soine segamets on kasutatav karjamaana, mis ei kahjusta looduslikku seisundit. Paemurrust läände jäävasse põlluserva on toodud põllult kokkukorjatud kive, mis ei ole veel jõudnud paemurdu. | ||
| Kaitse | Võtta riikliku kaitse alla. Senine maakasutuse vorm (karjamaa) võib säilida. | ||
| Uuritus | Esmakordselt nimetab paemurdu F. Schmidt 1858. a. Käesoleva sajandialguseks oli murd kinni kasvanud (P. Raymond, 1916). 1986. a. sügisel tegid L. Põldma ja L. Sarv uuesti kindlaks murru asukoha ning publitseerivad detailse kirjelduse. | ||
| Kirjandus | 1. Schmidt, F. Untersuchungen über die silurische Formation von Ehstland, Nord-Livland und Ösel. - Archiv Naturk. Liv-, Ehst- und Kurlands, ser. 1-2. 2. Põlma, L., Sarv, L., Hints., L. Litologiya I fauna tipovyh razrezov karadokskogo yarusa v Severnoi Estonii. - Tallinn, Valgus, lk. 15. (vene k.) 3. Sarv, L., Põlma, L. 1989. Harakteristika stratotipitcheskogo obnazheniya srjednjeordovikskogo idavereskogo gorizonta. - ENSV TA Toimetised, Geoloogia, 38, 14-22. | ||
| Koostanud | L. Sarv. 21. november 1990. a. | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Tatruse küla | ||