Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Karksi paljand ja koobasVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKarksi maastikukaitseala (ürgorg) (KLO1000483)
NimiKarksi paljand ja koobas
AsukohakirjeldusViljandi maakond, Karksi vald. Halliste ürgoru paremal nôlval, Karksi kirikust ca 500 m, Lossimäe talust ca 100 m kagusse, Halliste jôge pidi ülesvoolu. Vôsastumise tôttu raskesti juurdepääsetav, kuid lähedalasuva kergesti leitava Lossimäe talu kaudu huvilisele hôlpsasti kättesaadav.
KaitseOn olnud kaitse all olevate objektide nimekirjas, kuigi viimase aja Viljandimaa loodus käsitlevates trükistes teda ei meenutata. Kompleksse maastikukaitsealana on kaitse all Karksi ürgorg, mistôttu paljandit otseselt ei ohustata. Siiski tuleks ta üksikobjektina lülitada Viljandimaa oluliste loodusobjektide nimekirja ja vastavalt tähistada.
KirjandusHeinsalu Ü.,Kurik E. 1967. Pôrguhauad ja pôrguaugud. - Eesti Loodus, X,4,lk.211-217.
Kurik E. 1968. Sakala kôrgustiku aluspôhja iseloomustus. - Rmt.: Viljandi rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek. Tallinn, lk. 3-6.
Laugaste E., Liiv E. 1970. Muistendid Vanapaganast. Tallinn, Eesti Raamat 606 lk (lk -d 283, 319, 330-336, 339-341, 360-363, 393-394, 494-495).
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160lk.
IseloomustusBurtnieki lademe alumise osa, Härma kihtide üks paremini uuritud paljand, kus alates käesoleva sajandi 60-ndatest aastatest on korduvalt teostatud devoni kalade väljakaevamisi. Paljandit vôib käesoleval ajal jälgida ca 20 m pikkusel lôigul, kusjuures hästipaljanduva osa pikkus on ainult 6 m. Avaneva profiili paksus on 10m, millest keskmine osa on küll kinni kasvanud, kuid vähese vaevaga puhastatav.
Paljanduvad keskmiselt, alumises osas nôrgalt tsementeerunud, pôimjaskihilised liivakivid. Pôimjate seeriate paksus valdavalt 30-40 cm,harvem 10-20 cm, kallakuse suund - 160o. Seeriad on tihti selgelt omavahel eraldatud roostepruunide Fe-hüdroksüüdi-rikaste kihikestega. Liivakivid on ülemise 3 m ulatuses valdavalt punakaspruunid ja kollakaspunased ning sisaldavad aleuriitseid vahekihte, alumises osas aga kollakasvalged. Pôhiline kalafossiile sisaldav konglomeraatne kiht esineb paljandi keskmises osas. Paljandi alumises osas olevas veeriseid-fossiile sisaldavas vahekihis on kalafragmendid tugevalt purustatud.
Paljandi pôhjapoolses otsas on koobas, kust voolab välja veerohke allikas. Momendil on tegemist 4 m pikkuse ja pôhilises osas 1,7 m kôrguse süvendiga, mis lôpeb pôhja-lôunasuunalise lôhepinnaga, mida mööda voolab välja allikoja. Koopa pôhjasein on sirge, tasane, kulgedes mööda lôikuvat lôhepinda suunaga 80o. Nagu paljud teisedki sufosioonilise tekkega koopad on ta niisiis saanud alguse kahe lôhesüsteemi lôikumiskohalt. Koopaava on 2,2 m kôrgune ja 2 m lai. Esimesed andmed praegu esinevast koopast on pärit 1967.a-st, mil ta kujutas endast väikest uuret, kust voolas välja allikas.
Koopaga paljandist ca 10m ülesvoolu väikeses sälkorus on 2,5 m ulatusega pooleldi kinnikasvanud väike kollaka liivakivi paljand, kus devoni läbilôiget vôib jälgida 2,5 m paksuselt.
Muistenditest tuntud Karksi Pôrguhaud, mis oli kinni varisenud juba käesoleva sajandi 30-ndatel aastatel, asus kirjeldatud koopaga paljandist ca 50 m ülesvoolu ja tema sissekäik on täielikult kinni kasvanud. Rohketes muistendites on Karksi Pôrguhaud teada juba alates 1877.a-st. Koobast on nendes vaadeldud nii Vanapagana kui ka vägilaste elupaigana. Siin elanud Vanapagan olla sôbrustanud oma Koodiorus ja Mägiste Pôrguhauas elavate liigikaaslastega, kellega kasutanud isegi ühist leivalabidat. On viiteid, et sôdade ajal on siit otsinud varju inimesed.
Koostanud
SeisundHalb. Tähistamata. Vôsastunud.
TähtsusTeaduslik. Oluline Burtnieki lademe Härma kihtide paljand ja kalaleiukoht, kust on pärit selle taseme juhtkivitised Väheseid Eesti paljandeid, kus on tehtud tafonoomilisi uuringuid.
UuritusVana Karksi Pôrguhaua kohta on teada palju muistendeid, mis on üles kirjutatud alates möödunud sajandi 70-ndatest aastatest. Paljandi geoloogiline kirjeldus on tehtud aastal 1957 H.Viidingu, 1958.a. E.Mark-Kuriku ja A.Kleesmenti poolt. 1959-1962 toimus fossiilsete kalade väljakaevamine ja tafonoomilised uuringud E.Mark-Kuriku juhtimisel. Paljandi korduv kirjeldus tehti 1967 H.Viidingu poolt, 1990 E.Mark-Kuriku ja A.Kleesmenti poolt. 1996 teostas môlemas praegusel ajal eksisteerivas paljandis morfomeetrilisi môôtmisi ja kirjeldusi A.Vellak. 1997 tehti paljandite revisjon-ülevaatus A.Kleesmenti poolt. Tallinnas GI fondis on rohkesti sellest paljandist pärit kalafossiile, samuti mineraloogiliste analüüside andmeid, mida on kasutatud H.Viidingu ja A.Kleesmenti töödes. Siin säilitatakse ka paljandi kivimitest Leedu paleontoloogi J.Valiukeviciuse poolt tehtud akantoodi soomuste määranguid.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiViljandi maakond, Mulgi vald, Karksi küla