Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Keava mäed = Keava-Esku oos = Keava-Esku servamoodustis | ||
| Loodusobjekt | Oos | ||
| Asukohakirjeldus | Linnaaluste ja Lau küla vahel, Keava raba loodeserval. | ||
| Iseloomustus | Keava mäed, rahvapärase nimega Mäimets, kuuluvad mandri- jää Lau-Ohekatku servamoodustiste ahelasse ja kannavad kirjanduses nimetust Keava-Esku oos. Pikkus on u. 2 km ja laius -0,5 km. Oosi lõunapoolses otsas ja põhjatipus Esku t. juures asub vana karjäär. Viimases paljanduvad kihistatud peened liivad, neid katab kruus. KAhe karjääri vahel on oos kaevetöödega kahjustamata ja väga ilmekas. Selle suhteli- ne kõrgus ulatub 17 m-ni (abs. kõrgus 82 m). Keskosas on oos väga rahutu reljeefiga, kohati kitsas, väga järskude nõl- vadega (kuni 35°) ja hästi liigestatud. Oosi kõrval esineb suu- ri termokarstilehtreid, põhjapoolses osas mõhnu ja mitmesu- guseid sulglohke. Mäi mägede lõunapoolsel tipul asub Keava linnamäg, mis on väga järskude nõlvadega ja laudja laega ja kus kasvab üksikuid põlispuid ja tehakse jaanituld. Linnamäe lõunaservale on selle rajamisse ajal kaevatud lai kraav. Linnus rajati arheoloogiliste leidude järgi II aasta- tuhande algul. Esmased teated sellest on 1054. a. vene letopissist. Linnus oli kindlustatud kivivalliga (selle kõrgus on veel praegugi kohati 2 m). Oosi põhjapoolsel, kõige kõr- gemal osal, Magasiaidamäel (86 m) asub tulevalvetorn, kust avaneb hea vaade ümbruskonnale. Linnaaluste külas on kaks lohku - KAlevipoja jalajälge. Need asuvad umbes 0,5 km teineteisest (Muistendeid KAlevipojast, 1959, lk. 304). | ||
| Tähtsus | Maastikuline, ökoloogiline, rekreatiivne, geoloogiline (omapärased oostsentrid), ajalooline. Siin asub Keava linnamägi. Keava-Esku oos on maastikuliselt üks ilusamaid ja huvitavamaid RApla maakonnas. Siin tehakse jaanituld ja peetakse rahvapidusid. | ||
| Seisund | Rahuldav. | ||
| Kaitse | Keava mäed võeti looduskaitse alla Rapla RSN TK poolt 18.08.64.a. Keava-Esku servamoodusiste nime all. Seda korrati 25.09.73.a. Keava Linnamägi võeti kaitse alla nimetatud asutuse poolt juba 02.03.59.a. Keava Linnamägi on ka arheoloogilise mälestisena riikliku kaitse all. Kaitseala pindalaks määrati 20.10.92.a. 116 ha. 1998. a. üksikobjektina looduskaitse all. | ||
| Uuritus | Geoloogiliselt uurinud E. Rähni Eesti TA Geoloogia Instituu- dist jt. geoloogid. Üksikasjaliselt uurimata. | ||
| Kirjandus | Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Koost. M. RAid. Ü/K "Metsaprojekt", Eesti Metsakorralduskeskus. Käsikiri. Tallinn, 1985. | ||
| Koostanud | Ü.Heinsalu | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Rapla maakond, Kehtna vald, Lau küla Rapla maakond, Kehtna vald, Linnaaluste küla | ||