Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Mõnuste paemurd | ||
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) | ||
| Asukohakirjeldus | Ees-Mônuste küla Sepa talu lähedal, mis asub 4 km Tallinn - Pärnu mnt. ja Kernu - Hageri teeristist edelasse. ( LKR: 17.11.1999, 09:11:58 ) | ||
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS> Vana, ulatuslik paemurd, milles kohatisele äärte kinnivarisemisele vaatamata paljanduvad üle 3 m paksuses Nabala lademe Saunja kihistu peitkristallilised (afaniitsed) sekundaarselt dolomiidistunud lubjakivid ja 0,8 m paksuses Vormsi Kôrgessaare kihistu nôrgalt savikad lubjakivid. | ||
| Tähtsus | <TÄHTSUS> Teaduslik. Sobiv ehituskivi tootmiseks. | ||
| Seisund | Rahuldav. Osaliselt kinnivarisenud ja metsa kasvanud. ( LKR: 17.11.1999, 10:17:32 ) | ||
| Kaitse | <KAITSE> Mônuste paemurd vôtta kaitse alla. Tähistada. ( LKR: 17.11.1999, 10:18:41 ) | ||
| Uuritus | <UURITUS> Tuntud mitme nime all. Esimesena mainib E.Eichwald (1854) Kernu (Kirna) dolomiitlubjakivi paikkonnast, kus 1841.a. alustati kivimurdmist väljaveoks Peterburi. Hiljem on paljanduvaid kihte käsitlenud Fr.Schmidt (1858); samuti A.Öpik (1937); kellelt ka nimi - Saunja ning V.Jaanusson (1944, 1956); R.Männil (1966); A.Rôômusoks (1966) jt. Läbilôige on Saunja kihistu stratotüübiks ja üheks vähestest Nabala ja Vormsi lademe piiri paljanditest. Intensiivse dolomiidistumise tôttu on algselt afaniitsed Saunja kihistusse kuuluvad lubjakivid suhteliselt fossiilivaesed, samal ajal aga sobivad kasutamiseks ehituskivina. Kuna Vormsi lademesse kuuluvate kihtide paljandid on enmuses Lääne-Eesti saartel, on kirjeldatav üheks vähestest paljanditest mandril. | ||
| Kirjandus | <KIRJANDUS> Rôômusoks, A. Eesti aluspôhja geoloogia. Tln., Valgus, 1983, lk. 224. | ||
| Koostanud | Koostanud:J. Nôlvak 04. nov. 1991. a. (LKR: 17.11.1999, 10:15:53 ) | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Harju maakond, Saue vald, Mõnuste küla | ||