Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Õvi kivikülv II = Jõeäärne | ||
| Loodusobjekt | Kivikülv | ||
| Asukohakirjeldus | Tartu maakond. Laeva vald. Asub otse Tartu valla läänepiiril Kärevere - Kärkna maanteest lõuna pool, Emajõe orundi veerul, peaaegu lammil. Õvi idaservast kaupluse kohalt tuleb siirduda Saare tallu viivat teed pidi kuni külade piiriks oleva magistraalkraavini, millest lõuna pool talu ümber paikneval karjamaal kivikülv paiknebki. On andmeid, et kividerikas ala ulatub siit piki ürgoru nõlva kuni 2,5 km ida poole, kuid on lähemalt piiritlemata. | ||
| Iseloomustus | Kividerohke ala, mis on kujunenud Emajõe ürgoru nõlval vooluvete poolt moreenist välja pestud rahnudest. Võib ulatuda mitme km-ni piki orgu. Vaadeldav on kivikülvist siiski vaid talulähedane karjamaa 100 x 150 m kolmnurksel lagendikul, kus alla 1 m läbimõõduga rahnude arv ulatub ca 10 tk aari kohta. Põhimõtteliselt jätkub kivikülv siit ka lääne poole võsastunud alale, kuid pole siin võsa ja kõrge rohurinde tõttu (angervaks, humal) nähtav ega piiritletav. Ka reljeef selles suunas madaldub. Ka olevat külvi kahjustanud metsavedu ja peakraavi süvendus. Talu ümbruse teistelt kõlvikutelt , põldudelt on kive koristatud. Tekkinud on teatud segadus kirjandusandmetes: algselt on külvina kirjeldatud ja fotod avaldatud (A. Anton, H. Viiding) just käesoleva külvi kohta, hiljem on loodusobjektiks valitud hoopis teine, siit loode pool paiknev kivikülv Õvi küla metsas (vt. Õvi I). | ||
| Tähtsus | Väheatraktiivne - võimalik, et ainsa perluviaalne kivikülvi jäänuk Eestis. Lähikonna vanemad elanikud teavad kohta selle järgi, et kivid olla metsalangetamist tugevasti seganud. | ||
| Seisund | Ebarahuldav. Kivikülvi on kahjustanud inimtegevus, vaid vähene osa temast on vaadeldav. | ||
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all. Kaitsemeetmeid pole ka otstarbekohane kohaldada. Perluviaalse külvina väärib küll tähelepanu, kuid looduskaitseobjektina vajaks eelnevalt hoolikat uurimist ja piiritlemist maastikul. | ||
| Uuritus | Märkus: Enamus kirjandusallikaid ja fotosid (vt. Õvi kivikülv I) käsitavad Õvi kivikülvina just seda 0,4 ha piirkonda, mitte aga M. Raidi poolt Õvi külas kirjeldatut. E. Pirrus - revisjonülevaatus maastikul ja vestlus maavaldajaga 26. 07. 2000. a. | ||
| Kirjandus | Helve - Anton. Õvi kivikülv. - Edasi, 7. aprill 1983. | ||
| Koostanud | E. Pirrus | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Tartu maakond, Tartu vald, Kämara küla | ||